Tõendid peidetud minevikust esitavad väljakutse ajalooteadusele

9. märts 2014 kell 19:30



Pedro_II_of_Brazil_in_Egypt_1871Traditsioonilise haridussüsteemi õpetatud ajaloos võib tihtipeale esineda lünkasid, kaugema mineviku kõrvale jätmist ning isegi vasturääkivusi. Kui meil ei ole ajaloosündmuste kohta käegakatsutavaid tõendeid ega tekste, millega oleks juhtunut jäädvustatud, siis kas meil on alust arvata, et need sündmused üldse toimusid? Või vastupidi – et ei toimunud? Kas tõendeid piisavalt kaua peites ja hävitades on võimalik kirjutada ajalugu ümber? Kuid mis saab siis, kui ilmub välja midagi, mis võib olla tõend peidetud minevikust?

 

  • 1929. aastal leiti Antarktikast gaselli nahale joonistatud kaart, kuhu oli märgitud Antarktika, mille põhjarannik oli jäävaba. Kaart oli väga detailne ning selle oli joonistanud 1513. aastal Piri Reis, kellel oli priviligeeritud ligipääs Konstantinoopoli raamatukogule. Kaardil leidunud märkmetes väitis Reis, et ta kopeeris ja koostas infot mitmetele teistele kaartidele põhinedes, mis pärinesid neljandast aastast enne meie ajaarvamist. Kui meile õpetatakse, et Antarktika avastas kapten James Cook 1773. aastal, siis kuidas teadis Reis sellest maast mitusada aastat varem? Kust sai Konstantinoopoli raamatukogu oma informatsiooni Antarktika kohta ning kes tegi esimese joonise?piri-reis-map-of-antarctica
  • 1889. aastal kaevati suure puuriga Idaho osariigis Nampas kaevu. Kui puur oli jõudnud 97 meetri sügavusele, uuris üks kohalolnutest välja pumbatud liiva ning leidis sellest väikese objekti, mida ta pidas vaid oksaks. Olles eseme veega puhtaks loputanud, avastati aga, et tegu oli küpsetatud savist tehtud väikese inimkujuga. Sellest ajast alates on kujuke tekitanud palju spekulatsioone, sest sellisel sügavusel asunud ese pidavat olema vanem kui sealse piirkonna inimasutused. Selline leid tõstatas ühe suure küsimuse: kas on võimalik, et inimesed on olnud Maal mitmeid kordi ning kauem, kui meie kirjalikud allikad väidavad?nampa_figurine

  • Kui kaua aega võttis Chephreni sfinksi osaline liiva alla mattumine ja mis on selle päris vanus? Kui Chephreni sfinks on tõepoolest vanem kui 15 000 aastat (sellist vanust pakuti välja Chephreni sfinksi ja Giza püramiidide ehitusmaterjali erosioonikahjustuste võrdlemisel), siis kes selle ehitasid? Väidetavalt on Hiinaski peidetud aardeid – nimelt umbes 100 püramiidi, mis on taimestiku ja metsa all peidus. Kui see vastab tõele, siis kui kaua aega läheks, et püramiidid mattuksid 90 meetri sügavusele maa sisse? Kes võisid seal tol ajal olla, et neid ehitada?Pedro_II_of_Brazil_in_Egypt_1871

Kui püramiide leidub maailma igal kontinendil, siis kes need ehitas ja miks? Kas nende vahel on seosed või on püramiid lihtsalt kõige efektiivsem arhitektuurilahendus?

Klaus_Dona_2_html_2fa10807

  • Klaus Dona leidis Ecuadoris vanast tunnelisüsteemist mitmeid esemeid (millest saab lähemalt lugeda siit), sealhulgas ka kummalise kivipüramiidi, mille tipus on kõikenägev silm. Dona sõnul on kivi hallikas ja valge ning püramiidil on 13 astet. Kui ese panna UV-lambi alla, siis hakkab silm tugevalt helendama. Püramiidi põhjal on kujutatud Orioni tähtkuju ning tundmatut kirjutist. Kuulus dešifreerija Kurt Schildmann oli pakkunud välja, et antud kirjutis oli sanskritile eelnevast ajastust ning vanem kui meile kõige vanemana tuntud kirjutis. Tema tõlge kirjutatule oli: „Looja poeg tuleb.“ Klaus Dona väitel on leitud sarnaseid kirjutisi üle kogu maailma ning samuti on levinud Orioni vöö kujutamine. Miks peeti Orioni vööd nii tähtsaks? Kas meile võisid sealt tulla maavälised külalised?

02Pyramid stone with eye un

 

 

  • Ecuadori leidude hulgas olid ka jadeiidist tassid – üks suur ning 12 väiksemat. Väiksemad tassid olid kõik erineva suurusega, kuid kui nad veega täita ja suurde tassi valada, siis täitus suur tass ideaalselt. Väikestel tassidel on ka kummalised märked ning suurele tassile on märgitud Orion ja mõned teised tähed. Mis on aga kummaline on see, et suure tassi sisemus on väga magnetiline, kuid tassi väliskülg mitte. Leidudega tegelenud Klaus Dona väitis, et professionaalsed geoloogid olid selle kohta öelnud, et selline omadus on võimatu, kuna kui kivis on metallosakesi, siis see peab olema mõlematelt külgedelt sama magnetiline. Kuidas need tassid loodi, kelle poolt ja miks?Klaus_Dona_2_html_1c0d16f

 

  • 1870. aastal leiti Illinoisis arteesia kaevu puurimise käigus 35 meetri sügavuselt müstiline metallmünt. Lähema uurimise käigus selgus, et tegu oli tuvastamata vasksulamist münt-medaljoniga, mille servi oli lõigatud. Leiti, et mündil oli tõendeid selle kohta, et seda oli mehhaaniliselt töödeldud, kuid ajahamba mõjud olid sellel selgelt nähtavad. Mündi küljed olid kaunistatud hieroglüüfide ja piltidega, kuid need ei olnud pressitud ega graveeritud vaid happega söövitatud. Ühel mündi poolel oli kujutatud krooni või peaehet kandvat naist, kelle vasak käsi oli tõstetud ja parem käsi hoidis kroonitud last. Teisel pool oli keskseks tegelaseks küürus loom, millel olid teravad kõrvad, suured silmad ja suu, küüniselaadsed käed ning narmendav saba. Selle all, vasakul pool oli teine loom, mis meenutas hobust. Mündi servadel olid glüüfid. Tolleaegsed uurijad jõudsid järeldusele, et münt oli tõepoolest tulnud sellest sügavusest ning seda polnud sinna minevikus sokutatud. Tänapäevase tehnoloogiaga tehtud hinnangute järgi peaks mündi sügavusel leidunud materjalide vanus olema 100 000 – 150 000 aasta vahel. Milline kultuur selle mündi vermis?MOA_ILPeoriaCo

 

  • 1982. aastal liikusid teated, et Lõuna-Aafrikas leidsid kaevurid üle 200 metalse kera, mis on hinnanguliselt 4500 miljonit aastat vanad. Mõned nendest asuvad Klerksdropi muuseumis ning kuraator Roelf Marxi sõnul on need täielikuks müsteeriumiks. Kerakesi on kahte sorti – sinisest metallist valgete tähnidega kerad ning õõnsad pallid, mis on täidetud valge käsnja sisemusega. Vähemalt ühel keral jooksid mööda ekvaatorit kolm paralleelset joont ning kuraatori meelest nägid need välja nagu midagi, mida inimesed teeksid, mitte mis tekiks looduses. Kui need kerad tõepoolest ei ole loodustekkelised, siis kuidas nad tehti, kelle poolt ja miks?
  • groovesphere

 

Kui teha erand kivi ja väärismetallide asjus, siis peaks praktiliselt kõik, mida me omame, muutuma kunagi mullaks. On ju teada, et miski pole jääv. Kui meie planeeti tabaks hiiglaslik katastroof, siis pühitaks meie tsivilisatsiooni jäljed minema. Kui teooria inimkonna kõvasti pikemast ajaloost peaks paika, siis kuidas need leitud esemed ja objektid on ajahambale vastu pannud? Kas ka meil on võimalik luua igavesti kestvaid asju?

 

 

Allikad: Waking Times, Ancient Destructions, Project Avalon

Fotod: Foto: Ancient Destructions, Foto: Bad Archaeology, Foto: M.Delie ja E. Berchard/Wikimedia commons, Foto: Project Avalon, Foto: Project Avalon, Foto: Project Avalon, Foto: Lost Arts Media, Foto: Mactonnies.com

 

Toimetas Marlen Laanep