The New York Times: sinu koroonaviiruse test on positiivne? Võimalik, et siiski mitte

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

11. september 2020 kell 11:04



Foto: Boston Herald (pildil dr Michael Mina)

Tavalised diagnostilised testid võivad olla liiga tundlikud ja liiga aeglased, et pidurdada viiruse levikut. Osa USA juhtivatest terviseekspertidest on tõstatanud uue küsimuse seoses koroonaviiruse testimisega: standard testidega diagnoositakse suurt hulka inimesi, kes kannavad endas suhteliselt tühist viiruse kogust…

Avaldame 29. augustil 2020 The New York Times´is ilmunud artikli pisut lühendatud kujul.

 

Enamik neist inimestest ei ole nakkuse edasikandjad ja nende tuvastamine tekitab pudelikaela, mis takistab nakkust levitavate inimeste õigeaegset leidmist.

Kuid uurijad väidavad, et lahendus pole vähem testida või jätta testimata sümptomiteta inimesed, nagu hiljuti soovitas CDC (USA haiguste ennetamise ja kontrolli keskus, Centers for Disease Control and Prevention).

Uued andmed rõhutavad vajadust laialdasema hulga kiirtestide järgi, isegi kui need on vähem tundlikud.

Kõige laiemalt levinum diagnostikavahend uue koroonaviiruse jaoks on PCR test, mis pakub ainult “jah-või-ei” vastust küsimusele, kas inimene on nakatunud.

“Me oleme kasutanud kõige jaoks vaid ühte sorti andmeid, milleks on pluss või miinus – see on kõik,” ütles dr Michael Mina (Harvard). “Me oleme kasutanud seda kliiniliste diagnooside, rahva tervise ja poliitiliste otsuste langetamiseks,” nentis ta ja lisas, et “jah-või-ei” ei ole piisavalt hea. Määravaks teguriks nakatunud patsiendi järgmiste sammude väljaselgitamisel peaks olema viiruse kogus: “Ma leian, et on vastutustundetu jätta kõrvale tõsiasi, et see on kvantitatiivne küsimus.”

PCR test võimendab viiruse geneetilist materjali tsüklitena; mida vähem on tsükleid vaja, seda suurem on proovis sisalduv viiruse kogus. Mida suurem on viiruse kogus, seda suurem on oht, et patsient nakkust levitab.

Viiruse tuvastamiseks vaja minevat tsüklite arvu kutsutakse lävetsükliks, kuid seda ei lisata kunagi tulemuste hulka, mis saadetakse arstile või patsiendile, kuigi see võiks anda teavet kui nakkavad on patsiendid.

Massachusettsi, New Yorgi ja Nevada ametnike kogutud andmete põhjal, mis sisaldasid ka lävetsüklit, leiti, et 90% positiivse tulemusega inimestest ei kandnud viirust peaaegu üldse.

The Times’i andmete põhjal tuvastati 27. augustil USAs 45 604 uut koroonaviiruse juhtumit. Kui Massachusettsi, New Yorgi ja Nevada nakatavuse määr kehtiks terves riigis, võiks reaalselt nakkusohtlike inimeste hulk olla vaid 4500, kes peaksid end isoleerima ja osalema kontaktijälgimises.

Üks võimalus oleks kohandada praegu kasutusel olevate testide lävetsüklit, mille järgi hinnatakse, kas patsient on nakatunud. Enamike testide limiit on 40, osadel 37. See tähendab, et inimene on positiivne, kui testimisprotsess nõuab viiruse leidmiseks 37 kuni 40 tsüklit.

Testid, mille lävi on nii kõrge, ei tuvasta mitte ainult elusat viirust, vaid ka geneetilisi killukesi (jäänuseid infektsioonist), millel pole enam ohtu – nagu juuksekarva leidmine toast, kust inimene on juba lahkunud, ütles dr Mina.

Iga test, mille lävetsükkel on suurem kui 35 on liiga tundlik, nõustus viroloog Juliet Morrison (California Ülikool, Riverside). “Ma olen šokeeritud, et inimesed arvavad nagu 40 tähendaks positiivset tulemust,“ väitis ta.

Ta lisas, et mõistlikum piir oleks 30-35. Dr Mina seaks piiri 30 või veel vähema peale. See tähendaks, et geneetiline materjal proovis peaks positiivse tulemuse andmiseks olema 100 kuni 1000 kordne võrreldes praeguste standardsete testidega.

Toidu- ja ravimiamet väitis meilivahetuses, et nad ei täpsusta positiivse proovi määramisel lävetsükli vahemikke, ning “kommertstootjad ja laborid seavad kasutatavad vahemikud ise.”

CDC väitis, et uurivad lävetsükli kriteeriumite kasutamist “poliitiliste otsuste” jaoks. Agentuur väitis, et nad peavad koostööd tegema FDA (USA Toidu- ja Ravimiagentuur) ja seadmete tootjatega, et teha kindlaks “kriteeriumite õige kasutamine ning mida need kriteeriumid tähendavad.”

CDC enda kalkulatsioonid viitavad sellele, et on peaaegu võimatu tuvastada elusat viirust, kui künnis ületab 33 tsüklit. Mitmete osariikide ametnikud on väitnud, et CDC pole neil palunud dokumenteerida künnise andmeid, ega jagada neid kontakti vältimisega tegelevate organisatsioonidega.

Näiteks kasutab Põhja-Carolina osariigi labor Thermo Fischeri testi, mis liigitab tulemused vastavalt 37 tsüklile. Labori esindaja väitis, et testijatel pole ligipääsu täpsematele numbritele.

Ekspertide sõnul loob see olukorra, kus võimalus haigust paremini tundma õppida läheb kaotsi.

“On omamoodi uskumatu, et inimesed ei uuri lävetsükli andmeid testide tegemisel – vastused tulevad tagasi kas positiivsed või negatiivsed,” ütles Angela Rasmussen (Columbia ülikool). Ta lisas, et oleks kasulik teada, kas positiivselt testinud inimesel on kehas suur või väike kogus viirust.

 

Mida ütlevad positiivsed testid tegelikult?

Wadsworthi keskuse ametnikel New Yorgi osariigi laboris on ligipääs sooritatud testide lävetsükli numbritele ja nad analüüsisid neid The Timesi palvel. Juulikuus tegid nad 872 testi, mille tsükli künnis oli 40.

35 tsükli juures ei kvalifitseeruks 43% nendest enam positiivsetena. Kui tsükli arvu piirata 30 peale, ei saaks lugeda positiivseks 63% nendest testidest.

85-90% inimestest kes andsid Massachusettsis 40 tsükli juures positiivse testi, oleksid andnud negatiivse tulemuse 30 tsükli juures, väitis dr Mina.

Teised eksperdid olid neid numbreid nähes üllatunud.

“Ma olen tõsiselt šokeeritud,” ütles dr Ashish Jha, Harvardi globaalse terviseinstituudi direktor. “See näitab, et peaksime tõesti muutma testimisega seonduvat,” ütles ta.

Inimeste hulk, kelle testid on positiivsed kuid pole nakkavad, on eriti murettekitav, ütles riikliku laborite liidu juht Scott Baker (Association of Public Health Laboratories).

FDA märkis, et ka värskelt nakatunud inimestel võib olla kehas väike viiruse hulk ja vähem tundliku testiga jääksid nad märkamata. Kuid see probleem on lihtsalt lahendatav, väidab dr Mina. “Testige neid uuesti 6 tunni pärast või 15 tunni pärast või kuidas soovite,” arvas ta. Kiirtest tuvastaks need inimesed ruttu, isegi kui see on vähem tundlik, sest viiruse hulk nende kehas tõuseb kiiresti.

 

PCR testidel on oma kindel ülesanne

Dr Mina ja teised eksperdid väidavad siiski, et PCR testidel on oma roll. Nende tundlikkus on kasulik, kui testida värskelt nakatunud inimesi, ravimite kliinilise testimise jaoks.

Dr Mina kahtleb aga, kas PCR test on sobilik esmane vahend diagnoosimisel. “Inimesed, kes nakatuvad viirusesse, on kõige nakkavamad päev-kaks enne sümptomite ilmnemist ja kuni 5 päeva pärast. Aga praeguse testimise kiiruse juures on väga raske tabada inimesi selles vahemikus,” lisas Dr Mina.

Ülitundlikud PCR testid tundusid hea vahendina haiguse tabamisel just pandeemia alguses. Kuid praeguste puhangute piiramiseks on vaja teste, mis on kiired, mida on palju ja mida saab sooritada piisavalt tihti, et testida inimesi kes seda vajavad – isegi kui need on vähem tundlikud.

“Sellega ei pruugi me kätte saada kõiki nakkust levitavaid inimesi, kuid me saame kätte kõige nakkavamad inimesed, nende hulgas superlevitajad,” väitis dr Mina. “Juba see aitaks muuta epideemia praktiliselt olematuks.”

 

Allikas: The New York Times

Foto: Boston Herald (pildil dr Michael Mina)

 

Toimetas Taniel Kasemägi

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt