Foto: Maiki Nooremägi

Mida tähendab ütlus “vanematega igavesti seotud”? Sellele küsimusele otsisime vastust hüpnotisöör, konstellöör ja hingamisterapeut Ants Rootslaselt, kes muuhulgas astub selle nädala laupäeva (27.oktoobri) hommikul üles Kolmanda Silma Festivalil, kus seda teemat ka täpsemalt käsitleb. Hüpnotisöör Ants on Eestis noorim ja aktiivseim terapeut, keda saadavad juba pikemat aega edulood, mis vahel tunduvad üsna uskumatud. Nimelt on Antsu käe all inimesed tagasi saanud nägemise või kuulmise ja teised on vabanenud jällegi sõltuvustest ja depressioonist.

Vanemad annavad elu ja midagi suuremat ei ole?

Üritan sellele küsimusele vastata võimalikult kompaktselt. Nimelt kuna olen keskendunud eelkõige peresuhetele ja perekonnasüsteemile oma teraapiates, siis kõige aluseks on selle teooria kohaselt vanemad. Vanemad seetõttu, kuna nemad andsid meile elu eeldatavasti läbi armastuse. Isegi, kui sa täna oma vanemaid vaatad ja mõtled, kuidas see ei saa kuidagi võimalik olla, siis kunagi oli kasvõi pisike hetk, kus nad olid üksteisest sisse võetud ja selle tulemusena sündisid sina. Pool sinust tuli emalt ja teine pool isalt. Tõsi, emaga hakkad sa edaspidi olema rohkem seotud, kuna tema kannab sind üheksa kuud oma üsas ja seejärel teeb läbi raske protsessi sinu ilmale tulekuks. Järgmisel hetkel vaatad sa imestunult ringi ja leiad silmadega üles oma ema ja isa. Hinge tasandil olev ühendus muutub nüüd ka füüsiliseks. Tegelikult tekib aga hingeline ühendus juba siis, kui laps on eostatud. Isegi kui rasedus katkeb või otsustatakse teha abort, siis see elu mitte saanud laps on ikkagi vanematega seotud ja omab oma kohta peresüsteemis. Tema väljajätmisega teed sa järgmisele elu saavale lapsele karuteene. Isegi nii suure, mis võib viia elu saanud lapse hukkumiseni. Sestap tuleb lugeda lasteks ka need isikud, kes päriselt elu ei saanud. Ainult nii saad anda neile koha peresüsteemis ja oma südames.

Kuid ärme lähe väga mustadesse toonidesse ja räägime edasi elu saanud lapsest. Ta on nüüd sündinud ja hakkab avastama maailma. Esimesest kuni kuuenda eluaastani võiks laps püsida eelkõige ema mõjuväljas. Ema pakub lapsele kõige suuremat turvatunnet ja närvisüsteem saab rahulikult areneda. Lapse isa hoole alla andmiseks annab alati ema loa. Siin on oluline mõista, et vaatamata lapse sünnile ei tohi meest kõrvale jätta. Kõige tähtsam naise jaoks saab olla ainult mees ja seejärel laps. Laps on pool emast ja pool isast, eraldi esiletõstmist ta ei oota. Talle piisab, kui mõlemad on olemas. Suhete purunemine lapse esimesel eluaastal tuleneb just sellest, kui ema jätab mehe hoole ja armastuseta ja keskendub ainult lapsele. Meest tuleb sellesse protsessi kaasata. Pärast viiendat kuuendat eluaastat lubab ema ideaalis lapse isa mõjuvälja. Laps hakkab sellel hetkel teadvustama suhete olemust ja sisu. Isa hakkab näitama lapsele kõike, mis on kodunt väljaspool. Viib teda lasteaeda,külastab mõnda üritust ja näitab, milline peab olema üks tõeline mees. Tütarde puhul on see tema esimene armastus ja mõjutab väga palju tulevikus partneri valikut. Kui isa aga pole, siis laps hakkab otsima tihtipeale asendust ja kui ka seda ei leita, siis võivad tal tulevikus olla tööga seotud mured ja läbikukkumised või tunne, et ma pole piisavalt väärt, kuna ükskõik kuidas laps ka ei pinguta, tema hingetasandi soov on ennast oma vanemale tõestada.

See on väga väike ülevaade sellest, kuidas me oleme oma vanematega seotud. Me saame vanematelt elu ja midagi suuremat ei ole. Me ei saa seda neile kuidagi kinni maksta või seda eirata. Seda eirates või teadliku mõistusega loobudes oma perest, me loobume sellel hetkel iseendast. Perekond toimib süsteemina ja peresüsteemist ei saa välja astuda. Tean inimesi, kes on lõiganud oma pere tagant justkui ära ja hakanud otsima seda elujõudu spirituaalsete tehnikatega. See võib tõesti ajutiselt olla lahendus. Sind tõstetakse justkui mõne praktikaga kõrgele õhku nööridega, aga kui tuleb suurem raskus elus, siis lõigatakse need nöörid läbi ja kukud ikka näoga mutta. Sestap ükskõik millised ka sinu vanemad ei ole, siis võta kasvõi see osa neist vastu, mis andis sulle elu. Isegi kui su üks vanem on alkohoolik, mõrvar või ahistaja. Sellel on mingi põhjus ja sina ei pea seda koormat enda sees kandma. Ütle lihtsalt iseendale: ’’Ma annan sellele osale temast oma südames koha, mis andis mulle elu ja ma olen selle eest tänulik!’’

Mida selle meetodiga muuta ja parandada saab?

Tegelikult nimetasin seda meelega teooriaks, aga tegelikult tegemist kõikidele psühholoogilistele alustele toetuva psühhoteraapia vormiga, mida saab kasutada nii individuaalselt kliendiga, kui ka grupitööna. Selle meetodi võlu seisneb selles, et kõike mida terapeut hüpoteesina kliendi jutust välja loeb, saab ka kohe tõestada, kas teiste inimeste või konstellatsiooni nukkude peal. Sellega saab selgust tuua nii suhtega seotud küsimustele, haiguste põhjustele, enesehinnangu teemad ja palju muud. Sisuliselt kõiki elulisi küsimusi saab vaadata ja tervendada. Tervendamine toimub hingetasandil. Sestap on seda meetodit ka väga hea hüpnoosiga koostöös kasutada. Kolmanda Silma Festivalil just selle meetodi headest omadustest räägingi ja toon välja kõige olulisemad punktid, mis puudutavad last peresüsteemis.

Miks just lasteteema sind kõige rohkem köidab?

See teema on mulle lihtsalt hingelähedane. Kõik hakkab ju peale sellest, kui me sünnime. Mis saab veel olulisem olla. Lapsepõlv määrab suure osa sinu saatusest ja selleks, et meil oleks normaalsed ja toimivad inimesed, kes suudaksid oma eludega ise toime tulla on vaja kedagi, kes neile perekonna varjatud seadusi tutvustaks. Üks asi on raamatust lugeda, aga teine asi on loeng, mis on eluliste näidetega vürtsitatud. Olen tähele pannud, et ainult nii saab jõuda selle mõtte tuumani, kui tekib seos oma eluga. Peresüsteemi puhul on seda seost kerge leida, kuna me kõik helbime oma vanemate ja esivanemate taaka.

Vaata lisaks: Hüpnotisöör Antsu veebileht, Kolmanda Silma Festival 2018

Foto: Maiki Nooremägi

Toimetas Sander Soomaa