Kuidas helivõnked inimest mõjutavad: 432 Hz versus 440 Hz

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

12. veebruar 2014 kell 13:30



Water-MemoryInternetis ringlevad juba mõnda aega lood 440-hertsise ja 432-hertsise häälestuse erinevustest. Oleme ka varem kirjutanud 440-hertsisest helisagedusest ning sellest, kuidas helivõnked inimest mõjutavad. Seekordses artiklis keskendutakse sellele,  miks on ametlikult ebastandardne 432-hertsine helisagedus meile sobilikum ja harmoonilisem.

 

“Kui soovid avastada universumi saladusi, siis mõtle energia, sageduse ja vibratsiooni peale,“ ütles Nikola Tesla. Tänaseks on tema väide leidnud kinnitust ka teaduslikult. On fakt, et kõik, sealhulgas meie kehad, koosnevad energiast, mis vibreerib erinevatel sagedustel. Mitmete katsetega on tõestatud, et erinevad sagedused mõjutavad nii teineteist kui ka füüsilist maailma. Meenutagem näiteks Masaru Emoto veemälu eksperimenti.

Emoto uuris, kuidas inimese mõtted ja sõnad mõjutavad vee jäätumisel jääkristallide kuju. Ta lasi veele muusikat (Mozarti sümfooniat),suunas veele armastuse, rahu või vihkamise mõtteid. Iga mõjutuse peale moodustusid täiesti erineva kujuga jääkristallid. Iga heli, emotsioon ja mõte on oma kindla sagedusega, mis mõjutab ümbritsevat keskkonda ja neis leiduvaid objekte. Emoto fotodel on selgelt näha, milline mõju veemolekulidele oli positiivsetel ja negatiivsetel mõtetel.

 

Kooskõla ja vastuolu helid

Kuna igal inimesel on oma vibratsioon ning keha koosneb umbes 70% ulatuses veest, pole ime, et muusikasse kätketud sagedusel on nii suur mõju meie kehale. Samuti on kasulik meeles pidada, et ka meie hoiakud, suhtumine ja mõtted on energia, millel on oma vibratsioonisagedused, mis mõjutavad meid sügavamalt, kui me arvata oskame.

Enamik tänapäeva maailmas toodetavast muusikast on häälestatud A=440 Hz süsteemi järgi, nagu ISO-standardiga aastast 1953 on kehtestatud. Ent arvukad universumi vibratsioonilist olemust käsitlevad uurimused viitavad sellele, et see klassikaline häälestus ei harmoneeru loodusliku resonantsiga ning võib inimteadvust ja käitumist negatiivselt mõjutada. 432-hertsine häälestus aga olevat universumi mustritega matemaatiliselt kooskõlas. Nähtavasti vibreerib 432-hertsine häälestus koos universumi kuldlõikega ning seeläbi ühendab valguse, aja, ruumi, mateeria, gravitatsiooni ja magnetismi omadused bioloogia, DNA-koodi ja teadvusega.

Kui meie aatomid ja DNA hakkavad resoneerima looduse keerleva mustriga harmoonias, võimendub meie loodusega ühenduses olemise taju. 432 on üldse maagiline number ning see peegeldub nii Päikese, Maa ja Kuu kui ka maakera pretsessiooni suhtarvudes, samuti Cheopsi püramiidi, Stonehenge’i ja ka näiteks Sri Yantra geomeetrias. Huvitav on ka see, et A=432 Hz häälestus on kooskõlas värvispektriga, kuid A=440 Hz ei ole.

 

Mõju inimteadvusele

Milline on siis tavaolukorras tajutav erinevus A=440 Hz ja A=432 Hz vahel? Märkimisväärseks erinevuseks olevat asjaolu, et A=432 Hz häälestus kõlab kaunimalt ning harmoonilisemalt, tuues esile justkui sissepoole suunduva kogemuse – seda saab tunda selgroos ja südames. A=440 Hz häälestus aga pakub väljapoole suunduvat tunnet ning seda adume pigem pea külgedelt eemale liikumas. Samuti on üheks suureks erinevuseks see, et A=432 Hz häälestusega tehtud muusika kõla täidab kogu ruumi, kuid A=440 Hz puhul tundub heli levivat vaid lineaarselt.

Internetis leidub väga palju erinevaid katseid ja videosid, kus uuritakse seda loodusliku häälestuse fenomeni ning igaüks võib ise kuulata ja enda peal erinevust tajuda. Ei ole küll kindlat teaduslikku alust väita, et 440-hertsine häälestus muudaks kuulajaid sõnakuulelikumaks või agressiivsemaks, nagu mitmed internetis levinud teooriad väidavad, küll aga paneb teemakäsitlus arutlema muusika rolli ning mõju üle inimese alateadvusele.

Fakt on aga see, et laialt levitatakse muusikat, mis suunab kuulajate mõtted välisele maailmale, mitte oma südame häälele ja hingesügavustesse. Lisaks kasutatakse ohtralt materialistlikku ning ego kummardavat lüürikat, mis koos kiretult fabritseeritud muusikaga alatasa taustal mängides moodustab justkui mingi veidra masinliku ühiskondliku mantra. On üsna ilmne, millist häälestatust, teadvuseseisundit ja väärtusteskaalat see soodustab.

 

Testi enda peal

Me võime ju lugeda erinevaid uurimusi ja infot selle teema kohta, aga oma kõrv on kuningas. Allpool on videosalvestis kitarripaladega, mis on sisse mängitud kummagi helisagedusega. Kuula ja võrdle ning püüa tajuda heli kogu oma kehaga. Mõistusega kuulates on meie meel mõjutatav eelarvamustest ja õpitud hoiakutest, kuid keha tunneb silmapilkselt ära kõige harmoonilisema muusika.

Kumb helisagedus tekitab kehas meeldivama tunde?

 

Allikas: Spiritscience And Metaphysics 

Foto: Masaru Emoto

 

Toimetas Marlen Laanep