Ajatu: Lõõgastav heliteraapia – energiasüst binauraalsete rütmidega

8. veebruar 2015 kell 13:24



binaural_beats

Muusika lõõgastavat toimet teab ja kasutab ilmselt iga inimene, kuid proovida tasuks ka binauraalsete rütmide kuulamist. Tänane “Ajatu” ilmus esimest korda 19. oktoobril 2013.

Binauraalsed rütmid (ka helid – ingl. k. binaural beats/ tones) on kaks sageduse ja kiiruse poolest erinevat tooni, mis suunatakse eraldi kõrvadesse ehk kahe erineva heli harmoonia tulem. Binauraalseid rütme on mitu tüüpi: lähtuvalt kahe tooni erinevuse ulatusest võivad need aidata mediteerida, keskenduda, saavutada vaimset selgust, suurendada energiat ja loovust.

 

Kõrvaklappide abiga saadetakse näiteks vasakusse kõrva 200 Hz sagedusega heli ning paremasse 205 Hz sagedusega heli ning aju kuuleb neid kahte tooni koos kui pulseerivat (binauraalset) rütmi, mis on põhimõtteliselt kahe tooni erinevus (5 Hz). Aju järgib seda sagedust ja toodab ajulaineid, mis on samal tasemel, protsessis, mille tehniline nimetus on “sagedust järgiv vastus“.

 

Rütmide viis kategooriat

Binauraalsed rütmid jagunevad peamiselt viite kategooriasse.

1. Deltarütm (1–4 Hz): sügav uni, keharakkude regeneratsioon

2. Teetarütm (4–8 Hz): uneseisund, sügav meditatsioon, lõõgastatus, kõrgetasemeline loovus

3. Alfarütm (8–14 Hz): lõõgastus, sügav keskendumine

4. Beetarütm (14–40 Hz): ärkvelolek, erksus, süvenemine mõttetegevusse

5. Gammarütm (40 Hz +): kõrge vaimne aktiivsus, info kõrgetasemeline töötlemine

 

Binauraalsed rütmid avastas füüsik Heinrich Wilhelm Dove 1839. aastal. Ta avalikustas oma teooria raamatus “Repertorium der Physik“. Oma uurimistöö käigus avastas ta, et kui esitada kahte erinevat sagedust eraldi, üks ühele, teine teisele kõrvale, suudab aju tabada ära faasi lahknevuse kahe sageduse vahel, proovides seda vahet täita.

1973. aastani ei olnud binauraalsete rütmide mõju ning aju kohta eriti palju uuringuid tehtud, kuni biofüüsik Gerald Oster tutvustas seda oma ettekandes, mis tekitas huvi ja millest said alguse edasised uurimistööd binauraalsete rütmide vallas, mis avaldati The Scientific Americanis.

 

Kuidas neid rütme enda heaks kasutada?

Kõigepealt tuleb läbi mõelda, mida loodetakse rütmidega eksperimenteerimisega saavutada, puhastada oma mõistus liigsetest muremõtetest ning asuda kuulama oma sisemist häält. Siis tuleb võtta sisse mugav asend kas istudes või lamades (päevasel ajal võib ka silmamaski kasutada) ja panna pähe stereo-kõrvaklapid (kõrge kvaliteediga kõrvaklapid, mis suudavad mängida madalaid sagedusi ja helisid, on selle jaoks kõige paremad). Seejärel tuleb panna mängima väljavalitud binauraalne rütm, keskenduda rahulikule hingamisele ja helide kuulamisele ning lasta mõtetel voolata.

On oluline, et helide kuulamine kestaks vähemalt 15 minutit, sest aju vajab 7 minutit, et minna sünkrooni audiosagedustega. Tasub olla kannatlik, sest võib minna tarvis mitut katset, enne kui hakkad tundma muutust vaimses olekus. Osa inimesi on märganud, et nad suudavad saavutada seisundeid, mis võivad olla sarnased neile, mida saavutatakse mõningate narkootikumidega, ilmselt seetõttu saidki binauraalsed rütmid endale hüüdnime “digitaalsed narkootikumid“. Kuidas see tegelikult mõjub, see jääb iga inimese enda otsustada, aga väga lõõgastunud olekusse võivad need viia küll.

On olemas palju eri tüüpe rütme, mis väidavad tekitavat erinevaid efekte. Palju rütme leiad tasuta näiteks Youtube’ist või mujalt veebilehtedelt. On olemas ka tasuta tarkvara – Gnaural, millega saab luua omaenda rütmi.

Rõõmsat eksperimenteerimist!

 

Vaata ka videot:

 

 

Allikad: Collective Evolution, Binaural Beats Meditation

Loe lisaks: Inseneeria blogi

Foto: brainwaveplanet.com

 

Toimetas Marlen Laanep

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.