Foto: Joko Narimo / Pixabay

Iisraelis, Tel Avibis läbi viidud ulatuslik uuring näitas, et SARS-CoV-2 vastu vaktsineeritud lastel on oluliselt suurem tõenäosus autoimmuunhaiguste tekkeks kui vaktsineerimata lastel. Uuring põhineb enam kui 470 000 lapse ja nooruki andmetel. Peamine järeldus: vaktsineeritud lastel tekkis uuringuperioodil autoimmuunhaigus peaaegu 40 protsenti sagedamini kui vaktsineerimata lastel. Autorid juhivad siiski tähelepanu sellele, et haiguste sagenemine võis olla tingitud ka muudest teguritest.

Olulised erinevused üksikute haiguste puhul

Teadlased uurisid, kuidas muutus autoimmuunhaiguste levimus plaandeemia ajal. Nende järeldus: aastatel 2020–2022 jäi üldine esinemissagedus võrreldes varasema ajaga stabiilseks. Siiski esines teatud haigusi erineva sagedusega, sõltuvalt ajaperioodist.

Uuringus ei leitud seost varasema “koroonaviiruse” põdemise ja autoimmuunhaiguste sagenemise vahel. Autorite sõnul ei olnud koroonaviiruse nakkuse diagnoos seotud kõrgema riskiga haigestuda autoimmuunhaigustesse vähemalt kuni 2021. aasta juunini.

Vaktsineeritud inimestel on risk peaaegu 40 protsenti suurem

Vaktsineeritud laste puhul olid tulemused üsna erinevad. Leiti märkimisväärselt suurenenud risk: lastel, kes olid saanud vähemalt ühe annuse koroonavaktsiini, oli peaaegu 40 protsenti suurem tõenäosus autoimmuunhaiguse tekkeks kui vaktsineerimata eakaaslastel.

Teadlased rõhutavad, et see seos on statistiliselt oluline. Võrreldes üldise haigestumisriskiga, mis on 0,9 protsenti, tähendab see absoluutse riski suurenemist ligikaudu 0,2 protsenti. Eriti sageli esines selliseid haigusi nagu artriit, psoriaas ja tsöliaakia.