Foto: Utsav Srestha / Unsplash

Inimese loomus on alati otsinud vastuseid suurtele küsimustele, mille lahendused tunduvad liiga lihtsad või ebatäielikud. Nii jõutakse sageli alternatiivsete vaadete ehk nende tõlgenduste ja selgituste juurde, mis erinevad peavoolu narratiivist. Kuid kas see otsing on kahjulik või hoopis kasulik?

Alternatiivide otsimine on loomulik instinkt

Evolutsiooniliselt on skeptitsism olnud oluline ellujäämise vahend. Meie esivanemad, kes ei võtnud kõike nähtut pimesi omaks, olid tähelepanelikud ja valmistusid põhjalikult, elasid tõenäolisemalt ohtlikud olukorrad üle. Kaasaja maailmas avaldub see näiteks kriitilise mõtlemise vormis, kus erineva teabe kinnitamiseks või ümberlükkamiseks otsitakse aktiivselt erinevaid perspektiive.

Teaduslikud uuringud näitavad, et inimesed, kes regulaarselt ametlikes seisukohtades kahtlevad, on sageli leidlikumad erinevate probleemide lahendamisel. Nad märkavad enam mustreid ja seoseid, mida teised võivad mööda vaadata. See võime on eriti väärtuslik reaalainetes, innovatsiooni ja teaduse valdkonnas.

Miks peavool kõiki ei rahulda?

Peavoolu narratiivid on sageli kas faktiliselt või kirjelduste kaudu lihtsustatud, et jõuda võimalikult laia publikuni. See tähendab, et erinevate sündmuste või lähenemiste nüansid ja keerukused jäävad tihti kajastamata. Haritumad ja kriitilisemad mõtlejad tunnevad vajadust süveneda teemadesse massimeedias käsitletust põhjalikumalt.

Taoline süvitsi lähenemine on viimastel aastakümnetel märkimisväärselt institutsionaalset usaldamatust on kasvatanud. Erinevad skandaalid, manipulatsioonid ja ka lihtlabane läbipaistmatus on õõnestanud inimeste usku nii riigiametitesse kui peavoolumeedia väljaannetesse. Koos interneti piiramatute võimalustega loob see viljaka pinnase alternatiivsete selgituste otsimiseks.

Inimeste kinnituskalduvus (ingl confirmation bias) mängib samuti olulist rolli. See tähendab, et otsime automaatselt teavet, mis kinnitab nende olemasolevaid uskumusi ja arusaamu. Kui peavoolumeedias kajastatu inimesega kuidagi ei resoneeru, pakub just alternatiivmeedia sageli sellist sisu, mis isiklike kogemuste ja kahtlustega kattub.

Positiivsed aspektid alternatiivide otsimisel

Alternatiivsete vaadete uurimine võib tuua kaasa mitmeid kasulikke tagajärgi. Näiteks arendab pidev erinevate seisukohtade võrdlemine analüüsioskust ja nii areneb inimeste kriitiline mõtlemine. Samuti viib mitmekesiste arvamuste levik tervislikuma ühiskonna ja tugevama demokraatiani. 

Ka uued ideed, innovatsioon peituvad sageli uute ideede või lahenduste kombineerimises. Kõigele lisaks käib pideva õppimisega kaasas isiklik kasv, sest inimene tegeleb oma veendumuste pideva analüüsimise ja sünteesiga. 

Akadeemilised uuringud näitavad, et inimesed, kes aktiivselt otsivad erinevaid perspektiive, on paremad keerukate probleemide lahendamisel. See võime on eriti oluline tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas.

Ohud ja lõksud

Samas peituvad alternatiivide otsimises ka tõsised riskid. Kriitiline mõtlemine võib kergesti muutuda paranoiliseks ja viia ka jaburate vandenõuteooriate uskumiseni. Piir tervisliku skeptitsismi ja kahjuliku eitamise vahel on õhuke.

“Valeteabe” levik on digiajastul saanud täiesti uue tähenduse, sest tegelikku ajakirjanduseetikat ei pruugi järgida ei alternatiivsed ega ka traditsioonilised väljaanded. Info kahjulikke tagajärgi saad vältida nii erinevate allikate analüüsimise, info kontrollimise, oma sisetunde kuulamise kui ka lihtsalt ajakirjanduse ja sotsiaalmeedia tarbimisest pausi võtmisega.

Kõige ohtlikum on aga kinnisilmi autoriteetide usaldamine, vahet pole, kas nad on pea- või vastuvoolust. Isiklik vastutus on siinkohal võtmesõnaks, sest vastutuse loovutamine kellelegi teisele on pelgalt mugavus, mis võib kurjasti kätte maksta – isegi ravimikahjustuste kohtuasjadest on näha, et vastutab enamasti kasutaja, mitte tootja. Ka spordiennustuse maailmas on näha, kuidas inimesed otsivad Optibet vahendusel alternatiive ametlikule statistikale, lootes leida “salajasi” süsteeme edu saavutamiseks.

Tasakaalu leidmine

Optimaalne lähenemine on tasakaalustatud skeptitsism. See tähendab avatud meelt uutele ideedele, kuid samas range kriitilist filtrit nende hindamisel. Allikate usaldusväärsuse kontrollimine peaks olema esimene samm iga uue info puhul.

Faktikontroll on digitaalajastul muutunud hädavajalikuks oskuseks. Enne kui võtame omaks mõne mugava seletuse, peaksime uurima selle aluseks olevaid tõendeid ja allikaid.

Praktiline lähenemine

Alternatiivsete vaadete otsimise konstruktiivseks muutmiseks võib kasutada erinevaid strateegiaid. Näiteks mitmekesistada oma infoallikad ja vältida vaid ühe meediakanaliga piirdumist. Erinevad allikad võivad sama teemat käsitleda täiesti erinevalt, mistõttu on eri perspektiivid vajalikud. 

Samuti õppida ära tundma demagoogiat ning viise, kuidas loogikavigasid varjatakse. Lisaks allikakriitikale tuleks tegeleda ka oma emotsionaalse intelligentsusega, et mõista, kuidas tundeid inimeste otsuseid mõjutavad. Kahelda saab ka teadlikult: esita palju küsimusi, kuid ära eita automaatselt infot, mis võõras tundub.

Alternatiivsete vaadete otsimine ei ole iseenesest hea ega halb. Kõik sõltub sellest, kuidas seda teeme. 

Peame olema ettevaatlikud, et mitte langeda propaganda või kriitikavaba mõtlemise lõksu. Samas on tervislik skeptitsism ja avatud meel ühiskonna arengu mootoriteks. 

Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!

Toimetas Sisu Turundus