Foto: Erik Peinar/Riigikogu Kantselei

Õiguskantsler Ülle Madise kutsus oma aastaettekandes riigikogule üles hoiduma ühiskonna lõhestamisest ja rõhutas, et kõik teemad peavad olema avalikult arutatavad. “Põhiseadus kaitseb väljendusvabadust. Pole ühtegi teemat, kus arutelu peaks asenduma kroonutõega,“ sõnas Madise, toonitades, et Eesti on rajatud vabadusele, vastutusele ja õigusele, mitte kontrollile ja massihüsteeriale.

Väljendusvabadust kaitseb põhiseadus

“Tahan paluda, ja meie ametkond töötab ka selle nimel, et me ei laseks ühiskonnal üksteist mitteinimesteks pidavateks rühmadeks laguneda. Kõik, kes me siin Eestis elame, peame saama koos elatud.

Inimpsüühika seaduspärasuste tõttu ei tõota see midagi head, kui liialt paljud tunnevad end jõuga kõrvaletõrjutuna, halvaks ja rumalaks tembeldatuna, Kremli käsilaseks, valeks, kelle valitud esindajadki peaksid justkui võimult alati tõrjutud olema, kui liiga paljud tunnevad ennast nendena, kellele võim dikteerib, kuidas on õige tunda ja mõelda. Päriselt mitte miski, ei julgeolek, kliimamured, rahvatervis, eelarve tasakaal ega mitte miski muu ei ole teistest väärtustest automaatselt üle.

Alati tuleb vaielda, kaaluda, otsida õiglast tasakaalupunkti. Ja põhiseadus kaitseb väljendusvabadust. Pole mitte ühtegi teemat, kus mõistlik arutelu peaks olema välistatud ning asendatud kroonutõega. Oleme isegi omaenda lähiajaloost saanud õppida, kui palju kahju diktaadi, mõttevahetuse summutamise ja massihüsteeria turvil vabaduse võtmisega põhjustatakse,” sõnas Madise.

Õiguskantsleri aastaettekande kokkuvõte

Lisaks ülal välja toodule rääkis Madise, et Eestis on seaduslikkuse põhimõtte järgimine üha kehvem. Tema sõnul tuleb kehtivaid seadusi täita või muuta, kuid sageli jäetakse need kõrvale ning ka riiklik järelevalve on hambutu. “Seaduse täitmist ei peeta kohati enam üldse oluliseks,“ märkis ta.

Madise sõnul jõuab õiguskantsleri kantseleisse igal aastal tuhandeid pöördumisi, millest paljud paljastavad seaduste lünki või nende täitmata jätmist. Samas rõhutas ta, et ametnikke ei saa üldistavalt süüdistada – paljud töötavad raskes olukorras pühendunult ja inimeste kasuks.

Olulise teemana tõi Madise esile tehnoloogia mõju riigivalitsemisele. Masinad ja tehisintellekt ei tohi tema sõnul inimese üle otsustada: kui süsteem eksib, peab alati leiduma ametnik, kes otsuse üle vaatab. Samuti hoiatas ta superandmebaaside loomise eest ning rõhutas andmekogude hajutatuse põhimõtte säilitamise vajalikkust Eesti vabaduse ja julgeoleku kaitseks.

Põhisõnumid: 

• Eestis on probleeme seaduslikkuse põhimõtte täitmisega – kui seadus kehtib, tuleb seda täita või muuta, ent sageli jäetakse see kõrvale. Sama kehtib järelevalve kohta, mis jääb tihti hambutuks.
• Inimeste pöördumised (üle 5500 viimase aasta jooksul) toovad esile nii seaduste puudujääke kui ka nende mittetäitmist. Õiguskantsler rõhutas, et ametnikke ei saa üldistavalt süüdistada, sest paljud teevad rasketes oludes head tööd.
• Riigi juhtimine kipub muutuma liigselt tehnokraatlikuks ja koormavaks. Suurriikide juhtimismudelid ei sobi Eesti konteksti. Otsuseid peab tegema sisusse süvenedes.
• Tehnoloogia ja masinad ei tohi inimese üle otsustada – kui süsteem eksib, peab alati olema ametnik, kes otsuse üle vaatab. Sama põhimõte kehtib ka tehisintellekti kasutamisel.
• Hariduses on seadused vastuolulised: ühelt poolt nõutakse individuaalset lähenemist, teisalt ranget objektiivsust ja ühtlust. Tuleb otsustada, kumb tee valida. Praegune segadus kahjustab lapsi ja ühiskonda.
• Riik ei tohi luua põhjendamatuid superandmebaase ega jälgimissüsteeme. Andmeid tuleb koguda vaid seaduse alusel, selgelt ja läbipaistvalt. Andmekogude hajutatus on Eesti julgeoleku ja vabaduse kaitseks hädavajalik.
• Tuleb arutada, kas Eesti liigub preventiivriigi (ennetav totaalne kontroll) või proaktiivse riigi suunas. Õiguskantsler hoiatas, et tehnoloogia toel saavutatud ülemäärane kontroll lõhub ühiskonda ning ohustab vabadust.
• Karistusseadustik on kohati liiga ebaselge, mistõttu inimesed ei tea täpselt, mis on keelatud ja mis lubatud. See ohustab õiguskindlust.
• Eesti ühiskond peab hoiduma lõhestumisest. Kellegi sildistamine või tõrjumine ei ole kooskõlas põhiseadusega. Kõik teemad peavad olema arutatavad, ilma et need asendataks “kroonutõega“.

Allikas: ERR

Toimetas Mariann Joonas

Põhisõnumid tõi välja Chat GPT