Fotokollaaž: ekraanikuvad + Canva.com

Avaldame 1 tunni ja 15 minuti pikkuse video ja kirjaliku lühikokkuvõtte Hando Tõnumaa vestlusest Tartu Hoiu-laenuühistu endise juhatuse esimehe Andro Roosiga, kes kuulus pikalt ka Keskerakonda ja asutas erakonna Plaan B. Ta lahkus ametist ajal, mil jõustus seadusemuudatus, mis tähendab hoiulaenuühistute jaoks sisuliselt tegevuse lõppu.

Roosi sõnul ei olnud tema tagasiastumine põgenemine, nagu on väidetud. Ta selgitab, et jõuvahekorrad nõukogus pöördusid tema kahjuks: üks liige vahetas ootamatult poolt ning kolmeliikmelises nõukogus kujunes seis 2 : 1 tema vastu. Kuna järgmiseks päevaks oli kavandatud koosolek, kus ta oleks tõenäoliselt niikuinii tagasi kutsutud, otsustas ta ise ametist lahkuda.

Roos kinnitab, et on jätkuvalt ühistu liige ning hoiab seal hoiuseid nii enda kui ka oma laste ja teiste pereliikmete nimel.

Intervjuu andis ta üle videosilla Kreekast, kus ta on tegutsenud juba kolm aastat. Ta rõhutab, et ei põgenenud Eestist, vaid tema töö siin sai otsa. 

Ta seletab mahukas intervjuus lahti, kuidas on kulgenud finantsinspektsiooni sõda hoiu-laenuühistutega, miks on tema arvates kõik erakonnad mõne teise riigi välisluure esindajad ja kuidas Plaan B oli tema viimaseks õlekõrreks, et proovida takistada iseseisvaid rahaasutusi põrmustavat seadust. Muide, sarnaselt Telegram.ee-le koges Tartu Hoiu-laenuühistu oma nahal depangandust, kui LHV pank ilma mingeid põhjendusi jagamata ühistu konto sulges.

Roosi hinnangul on rahapesuvastane regulatsioon kujunenud omaette äriks ning poliitiliselt tähendab see Ameerika Ühendriikide mõjusfääri arvestamist. Pangad ostavad sanktsioonide ja rahapesu kontrolli teenuseid sisse spetsialiseerunud ettevõtetelt, kes haldavad andmebaase, koolitavad töötajaid ja jälgivad tehinguid. Tema sõnul on tegemist standardiseeritud protsessiga, kus sisulist kaalutlust on vähe ning riskantsemad kliendid eemaldatakse süsteemist ennetavalt.

Roos toob värvikaid näiteid oma kokkupuudetest riigiasutuste ja tipp-poliitikutega, toome siinkohal välja Jüri Ratase nn maski-episoodi. Enne Keskerakonda astumist käis Andro Roos kohtumisel Jüri Ratasega, kes oli tol ajal peaminister. See oli koroonaaeg ja hoiu-laenuühistu delegatsioonil olid kõigil maskid ees. Välja arvatud Roosil endal – ta ei ole kunagi uskunud “pandeemia” ohtlikusse ega tahtnud selle propagandaga kaasa minna.

Kui peaminister Jüri Ratas ruumi sisse tuli, oli tema esimene reaktsioon: “Mis te olete idioodid? Mis teil maskid ees on?” See on märkimisväärne detail, sest samal ajal oli Ratas avalikkuse ees üks suuremaid maskikandmise propagandiste. Antud episood näitab, kuidas poliitikud on nagu tuulelipud, kes sõidavad võimu ja karjääri nimel üle kasvõi iseendast.

Hoiulaenuühistute kolmeaastane sõda ja kaotus

Hoiulaenuühistuid ja ühistupanku on tema sõnul survestatud juba üle kümne aasta, kuid viimased kolm aastat on olnud eriti intensiivsed. Roos tunnistab, et see võitlus kaotati. Kaotajaks ei pea ta aga mitte ennast isiklikult, vaid kogu Eesti rahvast, sest kaovad rahvale endale kuuluvad rahaasutused.

Erinevus pankade ja hoiulaenuühistute vahel seisneb selles, et hoiulaenuühistud kuuluvad liikmetele. See annab võimaluse korraldada tehinguid ja äritegevust vastavalt liikmete vajadustele.

2026. aasta veebruaris kuulutas president välja seaduse, mille vastu hoiulaenuühistud on võidelnud üle kümne aasta. Seadus kohustab neid muutuma ühistupankadeks – samm, mida Roosi hinnangul ei suuda ükski hoiulaenuühistu reaalselt ellu viia, sest nõuded ja litsentsitingimused on nende jaoks ületamatud.

Tema sõnul oli suund selge juba 2022. aasta detsembris, kui rahandusminister Anneli Akermann kutsus hoiulaenuühistute esindajad ministeeriumisse. Kuigi kohtumist esitleti aruteluna, jäi Roosile mulje, et otsus oli sisuliselt juba tehtud – küsimus oli vaid likvideerimise meetodis.

Alates 2029. aastast peavad ühistud, kes ei saa ühistupanga litsentsi, tegevuse lõpetama. Juba järgmisest aastast ei tohi hoiuseid enam pikendada, mis tähendab, et need tuleb aasta jooksul välja maksta. Samal ajal laekuvad välja antud laenud tagasi kuni kümne aasta jooksul. Roosi hinnangul on tegemist matemaatiliselt võimatu olukorraga, mis toob kaasa sundpankrotid.

Makseasutus kui alternatiiv ja selle hävitamine

Tartu Hoiulaenuühistul on alates 2017. aastast 100-protsendiline tütarettevõte Ühisarveldused AS, mis tegutseb makseasutusena. Algne eesmärk oli liikuda samm-sammult ühistupanga suunas. Roos on aga veendunud, et see poleks olnud võimalik – ning isegi kui see teoreetiliselt õnnestunuks, oleks lõpptulemus olnud sama: tegevusloa tühistamine.

Makseasutus pakkus sisuliselt kõiki tavapäraseid pangateenuseid – igapäevaseid arveldusi, deebetkaarte, internetipanka ja Euroopa-siseseid ülekandeid. Ainsaks piiranguks olid dollarimaksed.

2023. aasta lõpus, vahetult pärast seda, kui Finantsinspektsiooni aastaraamatust selgus, et tegemist oli Eesti suurima makseasutusega, algas esimene kohapealne kontroll.

Finantsinspektsioon ja bürokraatlik kottimine

Kontrollis osales viis või kuus Finantsinspektsiooni töötajat. Roosi hinnangul keskenduti peamiselt formaalsetele nõuetele: küsiti, kuidas protsessid toimivad, ning kui need polnud kirjalikult fikseeritud, nõuti nende dokumenteerimist. Tema sõnul esitati nõudeid, mis tundusid liigselt bürokraatlikud.

Oluliseks vaidluskohaks kujunes asjaolu, et Tartu Hoiulaenuühistu oli makseasutuse emaettevõttena määratud makseagendiks. Kuna juhatus, kontor ja konsolideerimisgrupp olid sisuliselt samad, tähendas see praktikas, et ettevõtted kontrollisid iseennast. Finantsinspektsioon nägi selles aga probleemset huvide konflikti.

Pärast esimest kontrolli viidi sisse nõutud muudatused. Mõne kuu möödudes algas 2024. aastal uus kontroll, seekord rahapesu tõkestamise teemal. Ühtegi rikkumist ei tuvastatud, kuid Roosile jäi mulje, et tähelepanu keskendus teatud klientidele.

Roosi sõnul olid järelevalve teravdatud tähelepanu all ettevõtted, mille omanikud olid vene nimedega Eesti kodanikud – peamiselt 1990. aastatel loodud transpordi-, kütuse- ja sadamaettevõtted. Samuti arveldas nende juures erakond Koos. Roos rõhutab, et tegemist on ametlikult registreeritud erakonnaga ning temal endal sellega seos puudub. Tartu Hoiulaenuühistu põhimõte oli, et kui inimesel või ettevõttel puudub seadusest tulenev piirang teenuste kasutamiseks, ei ole õigustatud keelduda teenindamisest ideoloogilistel põhjustel.

Roosi hinnangul tähendab hoiulaenuühistute süsteemi likvideerimine alternatiivi kadumist olukorras, kus pangandussektor muutub järjest piiravamaks.

2022. aasta meediaründe mõju ja võrdlus nõuka-ajaga

2022. aasta oktoobris, kui avalikkusesse jõudsid plaanid hoiulaenuühistute likvideerimiseks, algas Roosi sõnul tugev meediasurve. Igal hommikul ootasid teda mitmed hoiuse lõpetamise avaldused. Samal ajal ilmus Äripäeva, Postimehe ja Delfi igaühes kolm artiklit hoiulaenuühistute vastu. Nädal aega tambiti ja ühtegi hoiu-laenuühistut ei lastud oma arvamusega kuskile sõna võtma – ei Rahvusringhäälingusse, Äripäeva, Postimehesse ega Delfisse.

Finantsinspektsioon tegi isetäituva ennustuse – hakati valetama, et hoiulaenuühistud ei ole turvalised ega usaldusväärset, kuigi tol ajal mingisuguseid probleeme reaalselt ei olnud. Liikmetele tekkis mulje, et kui hoiulaenuühistud vastu ei ütle, siis peab avaldatu tõsi olema. 2022. aasta lõpus tõmmati kõikidel hoiulaenuühistutel reservid miinimumi peale – hoiuseid võeti välja, sisse ei tulnud midagi.

Roos toob paradoksaalse võrdluse: ei tahagi Nõukogude aega kiita, aga kuidagi tehti Stalini ajal inimlikumalt kui tänapäeva “bolševikud” teevad. 1949. või 1958. aastal liideti viimased hoiu-laenuühistud riiklikusse pangandussüsteemi ja nähti ette mingisugune õigusjärglus. Näiteks Tartu Hoiu-laenuühistu, mille Jaan Tõnisson 1902. aastal lõi, tegutses 1949. aastani, mil see liideti aktsiaseltsiga Kaubapank ja seejärel Nõukogude Liidu riiklikusse pangandussüsteemi. Nüüd aga tehakse nii, et lämmatatakse iseenda okse sisse ja näidatakse näpuga, et vaata, sa ei osanud.

10. oktoobri blokaad ja selle tagajärjed

Enne Tartu linnapeade debatti 7. detsembril saabus Leedu Keskpangalt kiri, milles viidati kolmanda osapoole kaebusele võimalike rahapesuprobleemide kohta. Roos oletab, et kaebuse taga oli Finantsinspektsioon. Mõni päev pärast debatti lõpetas Leedu pank koostöö.

Selle tulemusel jäi umbes tuhandel makseasutuse kliendil ligipääs oma vahenditele katki – raha ei liikunud sisse ega välja. Kinni jäänud summad puudutasid kaudselt tuhandeid töötajaid. Ka hoiulaenuühistul endal jäi pooleli tehinguid, mille käigus oli kinni ligikaudu pool miljonit eurot.