Täna on rahvakalendris pudrupäev

2. veebruar 2014 kell 10:18



porridge_2Palju arvavad, et meie pühad ja neist moodustuv rahvakalender on igavikuline õpetus loomulikust, tervest ja õnnelikust elust. Et eluratas saaks veereda, peab argine pingutus vahelduma puhkust ja rõõmu pakkuvate pühadega. Pühadel järgitavatel tavadel on tähendus ja eesmärk. 2. veebruaril tähistatakse rahvakalendri järgi pudrupäeva.

 

Pudrupäeva tuntakse rahvakalendris ka viimse jõulupüha või küünlapäeva nime all. Pudrupäev on tähtsamaid südatalviseid pühi. Saare- ja Läänemaal on seda peetud jõuluaja viimaseks pühaks, Setos aga esimeseks suvepühaks.

Päikese kõrgem kaar annab end juba tunda. Päev on märgatavalt pikem ja ta jaksab keskpäeval raasuke soojendada. Vanarahvas ütles, et kõrred hakkavad pudrupäeval lund vihkama – nad sulatavad lume enda ümbert.

Talve süda on nüüd pooleks murtud. Karu keerab teise külje. Inimesel on eelmisel suvel ja sügisel varutud toit poole peal.

Pudrupäev on kevadtalvise aja esimene naistepüha. Naised käivad külas ja kõrtsis, nende töö teevad ära mehed. Ja kui juhtub päike paistma, annab see tervist just naistele.

Juuakse naistepuna, mis on õlu, mõdu, punaseks värvitud viin või muu punane jook. Naistepuna joovad nii naised kui mehed, see annab jõudu, tervist, hea jume ja peletab suvel eemale sääsed ning muud söödikud. Pudrupäevane punajoomine on tavaks eeskätt lääne pool ja lõunapiirile jäävates kihelkondades.

Õlu on pudrupäeva peamine jook. Varem hoiti selleks päevaks keha jõuluõlut alles või pruuliti koguni uus õlu. Syyakse odratangu või –jahuputru, seapead, -jalgu või selga. Läänepool on pudrupäeva laupäeval valmistatud tavalist jõulutoitu.

Pudrupäeval on mõnel pool peetud mokalaata. Seal tehakse kaupa järgmise aasta töö peale, kaasaegsemalt öeldes sõlmitakse töölepinguid. Hallistes kõneldi: Vanast olevet küündlepäe peret tellit, siis mint Kirju kõrtsi, peet mokalaata. Sinna lätsiv kõik Sõnniküla rahvas kokku.

Lõunapool on veebruarit kutsutud ka mokalaada kuuks.

Pudrupäevane päike lubab päikselist ja kuiva suve, samuti head rukkisaaki. Sajune pudrupäev jälle ennustab vihmast suve. Tormas on öeldud: Kui küindlapäeval nii palju päeva paistab, et mees hobuse selga võib karata, saab saks rukkid, paistab aga rohkem, saab ka talupoeg rukkid.

Karjas on usutud, et kui pudrupäeva öösi kõvasti tuiskab, saab suvel palju pähkleid. Sel öösel tuisuga pidi pähketäkk kargama. Samuti on Saaremaal teatud, et pudrupäevane lumesadu toob hea kalasaagi.

Küünlapäeva nimetus tuleb tõenäolisest katolikuaegsest kirikukalendrist, mille tavades oli küünaldega seotud hulk uskumusi ja nõidust. Rahvakalendri hea tundja Mall Hiiemäe osundab aga, et päeva kommetel pole tollega maarahva juures midagi yhist.

Paul Ariste arvab, et vadjalaste juures polnud pudrupäev kuigi tuntud. Õlut pruuliti ja püha peeti peamiselt soomlastega asustatud külis.

Soome pärimuseuurija Kustaa Vilkuna vahendab, et kirikukalendrisse võttis küünlapäeva Paavst Gelasius (492-496), kes soovis seega rikkuda omausuliste roomlaste samal ajal kestvat sarnast püha.

Soomeski on arvatud pudrupäeva üheks talve kevadesse kaldumise tähiseks ja on söödud odraputru.

 

Pärimust

Ka kündlepäävä om praasnik kas Molosah vai sääl kavvõh külih om. Tüüd õi tetä määnestke. Kündlepäiv, üldas, om edimäne suvõpraasnik.
Seto

Küünlapäe lauba tehti õlut ja saia, peeti viimaseks jõulupühaks. alati peeti teda küll.
Kaarma

Küünlapäev. See on õieti viimane jõulupüha. Saaremaal tuuakse selle päeva puhul praegu veel väga laialdaselt põhud maha (üldisemalt tuntud nn. jõuluheinte nime all).
Muhu

Küinlapääva peeti suureks pühaks. Seneks päävaks hoiti ikka riist jõuluõlut, siis tulid võõrad ja jõid “kyindlaba puna”. Mõni tõi viina ka. Toidud tehti ka nagu muude pyhade ajal.
Pühalepa

Küünlapäävaks pannakse öllekiha paigale, niisama toidud ka ja pöhk toas ja tulluk pöleb, see saab siis tublist veel peetud. Seda pääva nimetavad saarlased ise viimne jõulupüha.
Saaremaa

Küünlapäe oli püha. Selleks oiti yks vints õlut jõulust, kui just nyynlabäst ei tehtud. Kyynlabä oli ikka pyha. siis tuli naabrimees teisele talule ja ytles: “Ma tuli su kyynlabä öllekeha yles vöttama!”
Kärla

Seda päeva pühitsesid need, kellel oli küünlavakk.
Pärnu-Jaagupi

 

Naiste püha

Küünlapäeva peeti varem naiste pühaks, sel puhul mehed püüdsid sel päeval kõiki naeste töid teha.
Kose

Küünlapäev Lihulas naiste püha, naiste mokalaat. Naised käind kõrtsus tantsimas, kaelarahad kaelas. Olnud püha, tööd pole teind. Kui kõrtsu mindi, olnd mehi kaasas ka, aga enamasti ikka üksi mindi.
Kirbla

 

Puna

Naised ostsid küindlaba viina, seda ööti küindlaba punaks ja seda joodi, siis olid naised aasta läbi ilusad punased.
Lääne-Nigula

Küünlapäev on nii rohkem naiste päev, pidid siis puna jooma. Läksid siis hulgakesi kõrtsi ja jõid peenikest viina, siis tuleb puna näkku.
Helme

Küündlabä läki veret jooma, õlut vai mõdu, et sis olõt verrev kõik aastaig.
Hargla

Küünlapäev oli naiste püha. Võeti küünlapuna, et siis sääsed ei tule sui kallale.
Ridala

 

Toit

Minu ema ütles, küinlapäe oleva pudrupäe, siis keedeti putru, see olli küinlapäeva toit, päris arilik tangupudru.
Häädemeeste

Küünlapäe keedeti paksu putru, panti võid või rasva silma ja öeldi, et küünalt kasta.
Halliste

Küünlapää keedeti tanguputru, siis kasunu iad odrad.
Põltsamaa

Küünlapäeval pidi keedetama seakülge ja murdma külleluud katki, et siis murrab (talve-) kylmasüda lõhki.
Kambja

Küündlepäevaks survetud jälle suhteri ja keedetud sea külellihaga, meeletuletuseks, et siga pääle küündlepäeva vastu päeva külge paistvad. Ja üteltud: täämbätsest päevast leivakikk pooleks. Et jääs veel kymme nädalid kündi ning katesa karjalaskmisele.
Karula

 

Tööd

Küünlapäeval ei tohi pesu peseda ega kangast kududa. Keegi oll küünlapäival pesu pesnu. Teine naine küsinud: miks? Pesija vastanud: “Ma ta´a küünelda.” Vaadanud tagasi – tuba põles.
Rõuge

Küünlapäeval ummeldas, sis susitas soe silmi.
Puhja

Küündlepäivä es tohi vokki kedrada, et sis ajave tsia pää ümbre käima. Tsiga küündlepäivä paist kõrva päivä käes.
Karula

 

Lood

Küünlapäiv on niimoodi vanarahva perrä: inne küünlapäivä kaet, kas tule noorõ või vana kuuga. Kui trehvas noorõ kuuga, siis lueti, et tule märg aig.
Rõuge

Kui küinlapäev on selge, siis on ia suvi, kui küinlapäev sadab, siis sadab suvel pal`lu.
Kursi

Kui küündlapää selge ilm on, siis tuleb ea vilja-aasta.
Käina

Ku küündlepäeväl päevä paistab, sõss saave tõine aasta terätse rüä, ku ummen, sõss kehvä.
Tarvastu

Kui küünlapääval pää paistab, siis saab sui haljast heina.
Paide

Kui küündlepäe sadas, siis es saa einu tetä suvel. Kui nõnda pailu olli ilus ilm, et rüütel sai obese selga karade, siis sai iki eina tetä.
Halliste

Ja kui küündlapäeval selge ilm, siis sadab kevade veel rohkem lund, kui enne seda olnud.
Vaivara

Kui küünlapäeval sajab, saab rohkesti kala.
Mustjala

Kui küünlapääva öösel kõvasti tuiskas, siis oli loota ead pähkeaastad. Küünlapää ööse tuisuga pähkletäkk kargas.
Karja

Küünlepäiva ümbre tuisud ja suured lumehanged tähendavad hääd viljaõnnistust.
Karula

Kui küünlapäeval natuke lund sajab, tuleb hea marja-aasta.
Hargla

Kui küünlapäeval sulatab, tuleb halb odra-aasta.
Puhja

Kui küinlapäeva aeg ärjal juua, siis maarjapäeva aeg mitte kanalgi.
Häädemeeste
Tennüspäiv om talve harja otsan, küündlapäev om jo küle pääl.
Põlva

Küünlapäiväl läüü külma selg katkski. Mul olli uno, vana mees, ytel: “Latse, kullege, ku lätt”: Esi lätt värava taade ja põrot nuiaga.
Rõuge

Nudsivat käppä [karu] ja vanarahvas räägiva, küünlapäeval käänavat tõise külje, muidu magab yhe külje pääl.
Võnnu

Kui valgõ jänes küündlepäävä jo karva alostas ajama naada, sis alostas jo jüripäävä tõugu tettä.
Vastseliina

 

Allikad: Maavalla Koda, Alkeemia

Foto: meghaltelpner.com

 

Toimetas Mariann Joonas