Fotokollaaž: Alex Donin foodphotographer + Dr.OHHIRA® + Canva.com

Kuigi probiootikume ja prebiootikume on uuritud juba aastakümneid, on postbiootikumid jäänud pikka aega nende varju. Teadus keskendus peamiselt elusatele mikroorganismidele ja nende võimele soolestikus ellu jääda, samas kui mikroobide toodetud bioaktiivseid ühendeid käsitleti pigem kõrvalproduktidena. Käesolevas artiklis vaatame, mis vahet on pre-, pro- ja postbiootikumidel ning millistest toiduainetest neid saab.

Mis on postbiootikumid ja miks on neist seni kõige vähem räägitud?

Postbiootikumid võivad tekkida soolestikus, kui probiootilised bakterid fermenteerivad kiudaineid või muid aineid. Samuti on võimalik neid valmistada laboris inaktiveeritud mikroorganismidest või nende osadest.

Suurim põhjus, miks neist alles nüüd räägitakse, on ilmselt see, et valdkonna arengut pidurdas selge ja ühtse definitsiooni puudumine. Ühtne käsitlus kinnistus alles 2021. aastal, mil ISAPP avaldas rahvusvahelise konsensusdokumendi postbiootikumide definitsiooni ja kasutusala kohta.

Huvi postbiootikumide vastu ongi kasvanud koos mikrobioomi teaduse arenguga, mis on näidanud, et paljud tervisemõjud tulenevad mitte niivõrd bakteritest endist, vaid ainetest, mida nad toodavad. Mitmed ülevaated ja esialgsed kliinilised uuringud näitavad potentsiaalseid kasulikke mõjusid põletiku vähendamisel, soolestiku barjääri parandamisel ning ainevahetuse mõjutamisel. Samas rõhutavad teadlased, et vajalik on rohkem standardiseeritud kliinilisi uuringuid, et kinnitada efektiivsust ja leida optimaalne kasutusvaldkond.

Probiootikumid, prebiootikumid ja postbiootikumid moodustavad funktsionaalse terviku, kus igaüks täidab eri rolli:

• Prebiootikumid loovad soodsa keskkonna – nad on nagu „toit“ kasulikele bakteritele
• Probiootikumid osalevad aktiivselt mikrobioomi kujundamises – nad on elusad bakterid, mis toetavad soolestiku mikrobioomi
• Postbiootikumid on nende bakterite töö tulemus – bioaktiivsed ühendid, mis võivad avaldada tervisele kasulikku mõju ka ilma elusate mikroorganismideta

Just see eristab postbiootikume teistest: tervisealane toime ei sõltu bakterite ellujäämisest seedetraktis.

Üha enam kasutatakse ka sümbiootikume (pre- ja probiootikumide kombinatsioon) ning uuritakse võimalusi, kuidas postbiootikume eraldiseisvalt rakendada.  Praegu nähakse postbiootikume probiootikumide loomuliku edasiarendusena – stabiilsema ja laiemale sihtrühmale sobiva lahendusena.

Postbiootikume saab aga koos probiootikumidega tarbida ka juba täna. Näiteks Dr.Ohhira probiootikumide pikaajalisele fermenteerimisprotsessile on probiootilised mikroorganismid selle koosseisus oma elutegevuse käigus tootnud enam kui 500 erinevat postbiootilist tervisele kasulikku elementi. Suure tõenäosusega see arv kasvab veelgi, sest kõiki neid ei ole veel avastatud, kuid tänaseks on uuringute käigus leitud elemente nagu aminohapped, peptiidid, orgaanilised happed, nukleiinhapped, polüfenoolid, küllastunud rasvhapped, küllastumata rasvhapped, steroidud ja terpeenid, mille kogu loetelu leiad siit.

NB! Koodiga TELEGRAM15 saad Dr.Ohhira poest -15% soodustust!

1. Probiootikumid – elusad kasulikud mikroorganismid

Probiootikumid on definitsiooni järgi elusad mikroorganismid, mis piisavas koguses manustatuna avaldavad peremeesorganismile kasulikku mõju. Enamasti kuuluvad need bakterite perekondadesse Lactobacillus, Bifidobacterium või Saccharomyces (pärm).

Toimemehhanismid

Probiootikumide mõju põhineb eelkõige nende võimel:

• konkureerida patogeensete mikroorganismidega;
• tugevdada soolebarjääri funktsiooni;
• mõjutada immuunsüsteemi regulatsiooni;
• toota bioaktiivseid aineid, sealhulgas lühiketjalisi rasvhappeid.

Piirangud

Kuigi probiootikumid on laialt kasutusel, kaasnevad nendega ka teatud piirangud:

• nende toime sõltub bakterite elujõulisusest;
• säilitamine ja kuumtöötlus võivad vähendada efektiivsust;
• tundliku immuunsüsteemiga inimestel ei pruugi need alati sobida.

2. Prebiootikumid – kasulike bakterite toitaine

Prebiootikumid ei ole mikroorganismid, vaid seedumatud toidukomponendid, mis soodustavad kasulike bakterite kasvu ja aktiivsust soolestikus. Levinumad prebiootikumid on inuliin, fruktooligosahhariidid (FOS) ja galaktooligosahhariidid (GOS).

Roll organismis

Prebiootikumide peamine ülesanne on:

• toetada probiootikumide ja soolestiku loomuliku mikrobioota kasvu;
• suurendada kasulike metaboliitide, sh lühiketjaliste rasvhapete tootmist;
• aidata kaasa soolestiku mikrobioomi tasakaalule.

Eelised ja puudused

Prebiootikumid on üldiselt stabiilsed ja ohutud, kuid:

• suuremates kogustes võivad põhjustada puhitust või seedetrakti vaevusi;
• nende toime on kaudne ja sõltub olemasolevast mikrobioomist.

3. Postbiootikumid – mikroobide bioaktiivne “jälg“

Postbiootikumid on kõige uuem ja kiiresti arenev mõiste. Rahvusvahelise teadusliku konsensuse järgi on postbiootikumid inaktiveeritud mikroorganismid ja/või nende komponendid, mis annavad tervisele kasu.

Erinevalt probiootikumidest ei ole postbiootikumid elusad, kuid nad säilitavad bioaktiivse toime.

Näited postbiootikumidest

• lühiketjalised rasvhapped (nt butüraat);
• bakterite rakuseina komponendid;
• ensüümid, peptiidid ja vitamiinid;
• mikroobide toodetud signaalmolekulid.

Miks postbiootikumid on tähelepanu all?

Postbiootikumide eelised hõlmavad:

• paremat stabiilsust ja säilivust;
• väiksemat ohuriski tundlikele sihtrühmadele;
• otsest toimet immuunsüsteemile ja põletikuprotsessidele;
• sõltumatust bakterite ellujäämisest seedetraktis.

Võrdlustabel: 

Foto: ha11ok / Pixabay

Millistest toiduainetest saab probiootikume, prebiootikume ja postbiootikume?

1. Probiootikumid toidus – elusad kasulikud bakterid

Probiootikume leidub peamiselt fermenteeritud toitudes, mis sisaldavad elusaid mikroorganisme.

Levinumad allikad:

• jogurt (eluskultuuridega)
• keefir
• hapukapsas (pastöriseerimata)
• kimchi
• miso
• tempeh
• kombucha
• acidophiluse piim

Oluline märkus: Probiootiline toime eeldab, et bakterid on elus ja piisavas koguses. Pastöriseerimine ja kuumtöötlemine võivad probiootilise toime täielikult hävitada.

2. Prebiootikumid toidus – toit kasulikele bakteritele

Prebiootikumid on taimsed kiudained ja oligosahhariidid, mida inimene ise ei seedi, kuid mida kasutavad soolestiku kasulikud bakterid.

Head looduslikud allikad:

• sibul
• küüslauk
• porrulauk
• spargel
• banaan (eriti veidi toorem)
• sigurijuur
• kaer
• täisteranisujahu
• kaunviljad

Toimetaja kommentaar: Prebiootikumide tarbimine võib alguses põhjustada puhitust – see on sageli märk mikrobioomi kohanemisest, mitte kahjulikust mõjust.

3. Postbiootikumid toidus – mikroobide bioaktiivsed ühendid

Postbiootikume leidub:

• fermenteeritud toitudes, kus bakterite toodetud metaboliidid jäävad alles ka siis, kui bakterid ise ei ole enam elus;
• toitudes, kus kiudainete fermentatsioon toimub soolestikus, tekitades postbiootikume kohapeal.

Otsesed toiduallikad:

• keefir
• jogurt
• hapendatud köögiviljad
• tempeh
• miso
• juustud (eriti laagerdunud juustud)

Kuidas need toidus koos toimivad?

Praktikas toimib kõige paremini kombinatsioon:

• prebiootikumid → toidavad baktereid
• probiootikumid → toodavad kasulikke ühendeid
• postbiootikumid → avaldavad tervisemõju

Näiteks:

• kaerahelbed + keefir
• hapukapsas + täisteraleib
• köögiviljarikas toit + fermenteeritud lisand

Sellist lähenemist võib pidada looduslikuks sümbiootikumiks.

Tulevikusuunad ja teadusuuringud

Teaduslik huvi liigub järjest enam postbiootikumide standardiseerimise ja kliinilise kasutuse suunas. Samas rõhutatakse, et erinevad bioaktiivsed ühendid võivad avaldada väga erinevat toimet, vaja on rohkem suuremahulisi kliinilisi uuringuid ning terminoloogia ja regulatsioon vajavad täpsustamist.

Selge on aga see, et probiootikumid, prebiootikumid ja postbiootikumid moodustavad koos tervikliku süsteemi, mille kaudu saab toetada soolestiku tervist ja kogu organismi talitlust.

Kui probiootikumid ja prebiootikumid on juba laialt tuntud, siis postbiootikumid pakuvad uusi võimalusi eriti olukordades, kus elus mikroorganismide kasutamine ei ole soovitatav.

Vaata lisaks Chris Kala Podcasti, kus Dr.OHHIRA toodete maaletooja Sven Kabanen räägib ka postbiootikumidest:

NB! Koodiga TELEGRAM15 saad Dr.Ohhira poest -15% soodustust!

Allikad / viited:

1. Dr.Ohhira 1
2. Dr Ohhira 2

3. International Scientific Association for Probiotics and Prebiotics (ISAPP)

4. The Concept of Postbiotics – PubMed

5. Postbiotics Formulation and Therapeutic Effect in Inflammation: systematic review (MDPI)

6. What are postbiotics? – Harvard Health

7. Postbiotics in food, mechanisms and applications – Springer Nature

8. Postbiotics antimicrobial review

9. New research shows benefits of postbiotics (UCLA Health summary)

Toimetas Sander Soomaa