Fotokollaaž: White House / Wikimedia Commons + Canva.com

28. augustil sai lõpu pool suve väldanud essee-konkurss “Kuidas on Trumpi presidendiks saamine teinud minu elu lihtsamaks / paremaks” ning nüüd on aeg avaldada meile saadetud kirjatööd. Peame kahjutundega nentima, et paraku võidutööd (ehk siis päriselt teemale vastavat esseed) meile ei saabunudki, nii et esimene koht jääb välja kuulutamata. Kuid avaldame siiski meile läkitatud toredad esseed ja konkursi-teemalised mõtisklused. Head lugemist!

2. koht – Kristina B. essee (auhinnaks mee kinkepakk Honey Energy mesindustalult)

Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada esmasest, ehk tõest. Ma ütlen kohe päris ausalt seda. Vastus on: mitte ühelgi moel. Üldse mitte. Sugugi mitte. Mitte mingil juhul. Tõepoolest mitte. Absoluutselt mitte. Mitte ühelgi juhul. Igal juhul mitte. Ei sugugi. Mitte kõige vähemalgi viisil. Polegi. No tõepoolest ei ole. Ei ühegi nurga alt. Ei mingi nipiga. Mitte kui kuidagi.

Kõik virvendab ja voolab, kuid ometi pole see suutnud jõuda sinnamaale, et midagigi lihtsamaks oleks läinud. Raskemaks ka mitte. Kui võtta kätte luup ja põrnitseda kohe hästi hoolikalt, nii et ninasõõrmetest tulev vihane aur puudutab paberit, ei ole ka sellest abi, sest paremaks pole midagi läinud. Halvemaks samuti mitte. Kui mängida oma elu parimat kaardimängu ning käia enesekindlalt lauale oma uhkeim trumbikaart, lootes, et ehk nüüd, kuid tõesti, ei midagi! Ei mi-da-gi. Tõsiselt. Ilma igasuguse naljata, ilma igasuguse kahtluseta- muutust ei ole! Kui milleski kindel olla saab, siis selles, et väliselt ei saa minu elu keegi paremaks tehagi. Võib proovida ja katsetada, kuid see jääb vaid illusiooniks.

Valikuvõimalus on ka. Uskumatu! Valida on erinevate mängude vahel- sõjamängud, rahumängud, kodumängud, spordimängud, usumängud, rahamängud, võimumängud, poliitikamängud, loodusmängud, duaalsusmängud, ent lõppkokkuvõttes ongi see reaalsus üks suur mäng ning samahästi võib kohe iseendale keskenduda ja ebamugavast mängust väljuda. Illusioonist läbi hammustada, sedasi, et hambusse midagi ei jääks, ennast välja kangutada, kerguse ja vaevata, jäädes ise hääks.

Mina loon oma reaalsust siiski ise. Kui ma just ohvrirolli ei vali. Kuid kollektiivne looming mõjutab mind vähemal või rohkemal moel küll. Kollektiivi aga suunatakse ja mõjutatakse läbi filmide, televisiooni, raamatute, reklaamide, toidupoodide väljapanekute ja kõige muuga. Kui sündida mingisugusesse keskkonnda, siis ei hakka seda kohe kahtluse alla seadma. Kuigi on erandeid, neid, kes on juba teadlikud ja keda on raske uinutada. Kahjuks tundub, et seda rohkem neid inimesi alla suruda soovitakse, sildistada, naeruvääristada, tühistada ja mida kõike veel.

Kuid meie sõna loeb, meie valikud loevad ja loovad, veelgi rohkem loeb meie tunne ja mõte. Seetõttu polegi vaja väljaspoolt otsida päästmist ja muutust. Muutus algab igaühe seest. Otsusest. Et nüüd aitab ja nüüd valin midagi uut. Või, et nüüd lõpetan selle mängu ja rohkem sellele tsirkusele piletit ei osta. Kaua neid kloune ikka vaatamas käia. Kui läbinähtav on see, et Trumpi näol on tegemist pesueht klouni välimusega käpiknukuga? Päriselt, kas see juba ei räägi enda eest?

Seega – ei. Muutnud pole midagi. Õnneks, sest ega ma ei lasekski. Mina saan luua seda, mida ma kogeda soovin. Järjest enam teadlikumalt. Vabamalt. Tõesemalt. Mul on oma trump – olen teadvus. 144 000 Hz sagedusel. Mitte ohver, mitte tarbija, vaid looja. Kaaslooja. Ma ei ole eraldi, et üldse kuskile näpuga näitama peaks.

Ei ole Trumpile subscribenud ja seega polegi muud öelda kui- C’est la vie!

3. koht – Kirke essee (auhinnaks mee kinkepakk Honey Energy mesindustalult)

Ma ei teadnud enne Donald Trumpi presidendiks saamist, kui vähe ma tegelikult oma elust naudin. Tema valitsusaja algusest on minu päevad täitunud põnevusega. – Iga hommik algas nagu seriaal, mille uut osa ootan kohvi kõrvale. Miski pole nii kosutav kui mõelda, et üks inimene võib öelda “Me ei vaja kliimateadust, see on hiinlaste vandenõu” ja seejärel veenda poolt riiki, et see on täiesti mõistlik seisukoht.

Turvalisus “loomulik valik” praktikas
Enne Trumpi oli minu elu igav ja ennustatav. Politsei ja ametiasutused tegelesid vähemalt teoreetiliselt turvalisuse parandamisega. Nüüd aga elame nagu *Hunger Games* USA versioonis: kõigil on relv, aga kõigil pole kaine mõistus kaasas. Massitulistamine? Pole probleemi.. lihtsalt süüdistame mänguasju, videomänge ja “halbade kodude kasvatust”, mitte relvi. Ja kõige parem osa? Lahenduseks on veel rohkem relvi. See on nagu kustutada tuld bensiiniga – ainult lõbusam jälgida, kui see pole sinu maja.

Haridus – aju dieedil
Trumpi ajastu õpetas mulle, et aju on nagu lihas – kui seda ei kasuta, ei väsi ära. Miks toppida pähe teadust, ajalugu või kliimateadmisi, kui võid elada rahus teadmatuses? “Alternatiivsed faktid” on uus toitumiskava: vähem tõde, rohkem mugavat valet. Lõppude lõpuks, mida vähem tead, seda kergem on uskuda, et maailm on täpselt nii lihtne, nagu keegi sulle Twitteris ütleb. See on nagu vaimne kiirtoit – ei tee küll targemaks, aga nälg kadus… vähemalt mõneks tunniks.

Majandus.. sest seinad on alati hea investeering
Kes vajab toimivat tervishoiusüsteemi või taskukohast haridust, kui saad kulutada miljardeid rahasid seinte ehitamisele? Ma pole kunagi arvanud, et arhitektuur võiks olla minu kirg, aga nüüd elan kaasa iga kord, kui räägitakse betoonist, terasest ja “ilust, mida keegi varem näinud pole”.

Diplomaatia.. lõpuks ometi reality-show tasemel
Mulle meeldis alati poliitikas veidi draamat, ja Trump andis meile seda kuhjaga. NATO koosolekud tundusid rohkem nagu “Modern Family” või episoodid ja Põhja-Korea juhiga kohtumine meenutas romantilise komöödia algust, kus peategelased on alguses vihased, aga lõpuks lepivad ära, ainult,et lõpp jäi veidi segaseks.

Meedia.. “tasuta” meelelahutus 24/7
Enne Trumpi tuli meelelahutust otsida seriaalidest ja filmidest. Tema valitsemise ajal aga avastasin, et pressikonverents võib olla sama põnev kui märulifilm. Ja kõige parem – uus episood tuli iga päev. Mõni lõik oli nii absurdne, et isegi “Saturday Night Live” ei suutnud seda naljana paremaks teha.

Kokkuvõtteks
Trumpi presidendiks saamine on muutnud minu elu kardinaalselt. Ma pole kunagi nii palju silmi pööritanud, nii tihti kohvi välja pritsinud ega nii palju sõpradega grupichatis poliitikast rääkinud. Jah, ma võibolla tunnen pidevalt kerget eksistentsiaalset ärevust, aga vähemalt pole enam kunagi igav.

Tänan sind, Donald. Minu elu on nüüd nagu lõputu torm, aga vähemalt on huvitav sõita, kui juba paadis sees olen. Ja kui see paat peaks uppuma, siis vähemalt tean, et me kõik upume koos, kandes punaseid “Make America Great Again” nokamütse, lauldes hümni ja uskudes, et vesi pole tegelikult märg.

4. koht – Katrini essee (auhinnaks purk mett Honey Energy mesindustalult)

Kuidas on Trumpi presidendiks saamine teinud minu elu lihtsamaks

Trumpi peale saab alati kindel olla. Ükskõik, mis juttu ka tema suust ei tule, on ta alati uljalt süsteemikoodidega näitamas, et ta on süsteemimutrike. Trump märgistab end sageli vana halva koodiga 911 (4+5=9, 4+7=11), millega on seotud paljud õnnetused. Ja näitab või põimib oma jutu sisse uusi koode, eriline lemmik on 88, aga ka 22 ja 44.

Kui ma varem pidasin inimesi, kes rääkisid, et me elame arvutisimulatsioonis, pehmelt öelda hulludeks, siis tänu Trumpile olen nüüd minagi veendunud, et see on nii. Süsteem ma näen sind. Ja ma ei ole nõus su plaanidega!

Seltskonnakroonikatest saab ikka teada, kes kellega käib. Don (Corleone) semmib Venemaa, Hiina, Saudi Araabia, Türgi ja Iisraeli ninameestega.

5. koht – Riina G. kiri (auhinnaks purk mett Honey Energy mesindustalult)

Tere Hando ja Mariann. Olete fantastilised ja tublid! Olen EKRE valija, aga teie meeldite mulle ikka ja siiski ka.

Nüüd siis Donald Trump`i essee. Kirjutan väga lühikese essee. Pole ju kuskil öeldud, et essee peab olema vähemalt 1 leht täiskirjutatud A4 formaati.

Niisiis:::::: Donald Trump´i headus ja õnnetoomine. Õnn on saabunud Ameerikamaa rahvaile. USA-rahvaile. Majandus on läinud palju paremaks. Väikeettevõtjad saavad ettevõtlust arendada ja rahakest teenida. Seda ütleb meie mees Havannas – Mike Calamus, kes elab New Yorgis. Pole ainsamat põhjust teda mitte uskuda.

Meil Eestis ei ole Donald Trumpi positiivset mõju veel tunda. Oleme EL liikmesriik ja meie juhtoinad teevad ainult seda, mida Brüssel käseb. Tapavad mõttetult täiesti terveid sigu näiteks tänagi 20. augustil Taasiseseisvuspäeval !? Õudne, kas pole. 😭 Nüüd kaldusin DT teemast kahjuks kõrvale. Rezümee :::: Trump – Ameerika first! Ja seda valimislubadust ta on täitnud ja täidab edasi. Meie sõltume kahjuks Eurokomisjonist ja muudest uhhuudest.

Tervitades Riina G., Vabariigi kodanik.

P:S: Hando – kandideerige jälle Riigikogu valimistel 2027. 👍

Veel tagasisidet: 

Saime veel konkursiteemalisi kirju, millega küll osaleda ei soovitud, kuid tooksime ühest kirjast välja mõned lõigud:

“Mõtlesin, et kirjutan lihtsalt vabas vormis ühe asja kuidas Trump on minu elu lihtsamaks teinud. Kuna see on ainult 1 asi, siis esseeks jääks materiali väheks. 😅 Juhul kui ma annaksin AI’le selle ülesande, siis tema suudaks ehk isegi raamatu kokku kirjutada 😅. Aga tulles siis asja juurde. Nimelt kolisin aasta eest Ameerikasse ning alustasin Greencardi protsessi. Alates esimesest päevast, mil tema ametisse sai, võeti maha Covid ja gripi vaktsiini nõue. Jah seal oleks olnud võimalus sellest loobuda läbi teatud protseduuri, aga see protseduur oleks asja teinud kordades keerulisemaks. Arvatavasti oleks vaja olnud advokaat võtta ja ka siis on neil õigus EI öelda ning mulle Greencard mitte anda, kui ma pole nõus vaktsineerima. Ehk siis selle võrra läks minu elu veits lihtsamaks. Aga Greencardi protseduur ise on läinud kordades pikemaks. Esimene aplikatsioon mille sisse andsime, siis selle vastusega läheb kuni 14 kuud ja see pole veel Greencard vaid see annab ainult vastuse, et kas mul on üldse võimalust Greencardi taotlema hakata. Ja kui saab jaatava vastuse, siis Greencardi taotlus ise võib võtta veel sama kaua otsa. Ehk kuni 3 aastat kokku kogu protseduur, aga võibolla ka kauem, ning selle aja sees ma reisida ei saa, vähemalt lennukiga mitte. Ehk siis tänu Trumpile on miski läinud paremaks, aga ka kehvemaks 😅. Natuke mõlemat.”

Suur tänu veelkord kõigile osalejatele! 🙂

Toimetas Mariann Joonas