Fotokollaaž: Konstantin Postumitenko, Prostock-studio + Terapeut Laura Valk FB + erakogu + Canva.com

Loodusravi spetsialist ja kahe lapse ema Merle Martinson imestab, kuidas Eesti Ekspress suutis jälle ei millestki skandaali üles puhuda. Tühistamiseks ja naeru kihistamiseks on võetud ette Laura Valk – tundub, et rahvale ja ajakirjanikele ajab ahastuse peale see, et ta räägib oma koolitustel muu hulgas ka yoni massaažist, aga sellest, mida ta terapeudina veel pakub ja mida tegelikult koolis rääkimas käis, vaadatakse üldse mööda. Merle sõnul käitub ajakirjandus siin kiusajana, õhutab topeltstandardite süvenemist ning jätab kasutamata võimaluse väga vajalike teemade käsitlemiseks, võttes täiesti arusaamatul kombel enda kanda hoopis naeruvääristaja rolli.  

Ma loodan, et ta võtab seda Ekspressi artiklit kui head reklaami, sest paljud inimesed ei teagi, et meil on Eestis selliseid terapeute olemas on. Teadlik inimene uurib kõigepealt, millega on tegu, mitte ei jookse hüsteeriaga kaasa. Kahju on sellest, et ajakirjandus ei teeks üldse selliseid tühistamise lugusid, kui inimesed neid õhust ei haaraks. Kuigi ühiskonnana on meie vastutus ligimest hoida, on hoopis näha, et koolikius ei lõpe põhikoolis, vaid kandub täiskasvanute eludesse sama hullul moel edasi.

Ajakirjandus õhutab kiusamist

Eesti Ekspressi poolt on väga inetu nimetada Laura Valku “isehakanud terapeudiks”. See, et ala on tundmatu, ei tähenda, et see oleks õhust võetud. Tegemist on iidse praktikaga – veidi inglise keele oskust ja 10 minutit info otsimist, kui juba saab üsna mõistliku ülevaate sellest, kui laialt kasutusel on yoni massaaži tehnika välismaal ning et selles pole midagi šokeerivat.

Ma tahaks küsida, et no mille eest siis ajakirjanikule makstakse, et ta ei suuda väiksematki uurimistööd ära teha ja erapooletult asja edasi anda, aga ma tean, et selline eetiline ajakirjandus on surnud ning tegemist on tellimuslugudega, mille eesmärk on just nii täidetud, nagu ette nähtud. Kusjuures, kõnealusel esinemisel koolis ei rääkinud Laura Valk oma töö üksikasjadest, vaid iseenda kutsumuse ja edu ning vaimse tervise poolest (pealegi, Laurat soovisid esinemas näha õpilased, kes tunnevad elavat huvi ühiskonnas toimuvate uuemate suundumuste ja edukate inimeste vastu – toim.), aga inimesed ju artikleid ennast ei ava, vaid reageerivad pealkirjale. Ajakirjanik ju teab seda.

Sõna “seks” on eestlaste jaoks nagu pomm. Tegevus, mida peab peitma. Ei tohi rääkida suguelunditest ega seksuaalsest tervisest. Ilmselt on okei, kui lastele moka otsast poetatakse, et pange kondoom peale ja võtke hormoonpillid sisse ning rohkem ärme aruta. Vähemalt tunne jääb kommentaariumeid lugedes küll selline.

Minu jaoks näitab selline ebatervete reageeringute laviin selgelt seda, et eestlastele on seks jätkuvalt tabuteema.

Topeltstandardid ühiskonnas

Selle asemel, et maha teha, oleks aeg hoopis õppima hakata. Ka iseenda keha osas – kuidas ta reageerib, kuidas hormoonid töötavad jmt. Ära peaks lõppema ka ajastu, kus naise kõikuvad tujud tsükli erinevates faasides on asi, mida lihtsalt normaalsusena võetakse. Selline kõikumine näitab pigem, et süsteem on rikkis ja vajaks tervendamist. Mitte muidugi hormoontablettide allaneelamist, mille puhul on suurimaks kõrvalnähuks depressioon – iga naine peaks ennast vaimse tervise kuu raames sellega kurssi viima. Asju lahendatakse tervendades süsteemi, mis on katki läinud. Ravimiinfolehtede lugemine võiks popiks saada, et inimene saaks aru, mis ta tegelikult enda kehaga teeb.

Naise vaimset tervist toetab väga tema seksuaalne tervis. Orgasmiline seks, kus osatakse yoni massaaži teha, vabastab väga palju pingeid. Naised oskavad neid koguda enda keha erinevatesse punktidesse ja tupe piirkond on üsna tavaline paik. Selle tõttu on selle piirkonna vähid ka väga levinud.