Notre-Dame´i taastamiseks miljardi euro kogumine – silmakirjalik või eeskujulik?

22. aprill 2019 kell 14:47



Möödunud nädalal põles Prantsusmaa üks märgilisemaid ehitisi, Jumalaema kirik Pariisis. Esimesed uskumatust ja ahastust väljendavad reaktsioonid asendusid peagi kaastundeavaldustega kogu maailmast ja päädisid paar päeva hiljem kahe miljardäri poolt algatatud rahakogumiskampaaniaga, mille tulemusel on katedraali taastamise fondis nüüd ca miljard eurot. Viimane on aga tõstatanud mitmeid tulised arutelusid ning tekitanud ka ühiskondlikke pingeid.

 

Nimelt on terve rida väljaandeid ja organisatsioone pööranud tähelepanu sellele, et kui miljardärid ja gigantfirmad suudavad ühiselt kahe päevaga sellise summa kokku saada ühe hoone taastamiseks, siis miks eksisteerivad maailmas nälg ja sõjad, ja üleüldse – kas siis inimesed ei ole nii olulised kui üks kirik?

Eriti drastilise kuju võttis kriitika rikkurite aadressil nädalavahetusel, ülestõusmispühade ajal, kui ebavõrdsuse vastu meelt avaldavad nn kollavestid tulid Pariisis tänavatele siltidega “Miljonid kirikule, aga mis saab vaestest?“ ja süütasid meelepaha märgiks ka autosid.

Tagasihoidlikumate ja vaid sõnaliste aktsioonidega on internetis piirdunud nt keskkonna- ja inimõiguste aktivistid, kes küsivad, et miks ei ole tehtud selliseid rahakogumiskampaaniaid metsade taastamiseks (rääkimata sellest, et Prantsusmaal ei ole enam nii kõrgeid tammepuid, et katust samamoodi üles ehitada ja juba liiguvad kuulujutud, et tullakse Eesti tammede järele) või vaestele inimestele söögi/katuse hankimiseks.

Näiteks kirjutab üks kohalik ehitusettevõtja oma seinal: “Nädala algul põles Prantsusmaal ühe suure ja vana maja katus ja sisustus. Nüüd olevat juba üle 1000 miljoni euro selle taastamiseks koos. Lihtsalt võrdluseks: nende annetuste eest saaks ehitada ca 1,5 miljonit m2 elamispinda, see on enamvähem täpselt meie Mustamäe linnaosa jagu kaasaegseid maju ja kortereid. Kodu nii umbes 65 000 (puudust)kannatavale inimesele…“

Ühes esimestes sel teemal Facebookis levima hakanud meemis seisab (pilt allpool): “Milline silmakirjalikkus. Ühe õhtuga koguti 700 miljonit dollarit Notre-Dame´i ülesehitamiseks, hoolimata tõsiasjast, et katedraal seisab endiselt püsti ja katoliku kirik on üks maailma rikkamaid organisatsioone, kel varasid koguväärtuses üle 30 miljardi dollari. Notre-Dame´il ei ole sinu raha vaja. Aga 140 000 Prantsusmaal vaesuses elaval inimesel on (sh 30 000 lapsel).”

Ühelt poolt on selline meelepaha arusaadav ja õigustatud, teise külje pealt – kas nende vastuolude ja tegemata jätmiste taustal tasub näha üht heategu negatiivselt, kui seda võiks hoopis eeskujuks seada ja sellest õppida, küsivad paljud postituste ja piltide all kaasa rääkijad:

“Kirik ei oma seda rahvuslikku ehitist – see kuulub Prantsusmaale. Igaühte, kes annetab selle suurepärast kunsti- ja arhitektuurimälestise ülesehitamiseks, tuleks tänada. Sellised “Aga miks ei…” postitused on tähelepanu kõrvalejuhtimine. Kes ütles, et need inimesed, kes sinna annetasid, ei ole andud raha teiste eesmärkide või inimese aitamise tarvis?”

“Alustuseks ei ole ma ühegi religiooni järgija ega käi kirikus, aga kui siin rääkida silmakirjateenritest, siis küsiksin Jeesuse sõnadega, et kes meist on süüst puhas, visaku esimene kivi. Te räägite maailma näljahädadest, aga meie tänavatelgi on palju kodutuid inimesi –kui mitu korda päevas, nädalas või aastas ulatad sa ise neile abistava käe? Kui mitu korda? Vot siis ära anna teistele inimestele hinnanguid, sest meil kõigil on vabadus toetada ükskõik keda või mida ise toetada soovime!”

“Kas ei oleks vahelduseks tore, kui me kulutaksime rohkem aega sellele, et avaldame tänu igale inimesele, kes näeb vaeva kellegi/millegi abistamiseks või toetamiseks? Selline nähvamine ei ole edasiviiv ega tee olukorda paremaks. See on kõige madalam häbistamise vorm, häbistada inimesi, kes tahavad aidata.”

Kollavestide aktsioon on aga saanud kriitikat stiilis, et kui nad nõuavad raha ja muutuseid riigilt, siis miks nad on pahased, kui eraisikud ja -firmad (mitte riik) raha annetavad.

Ometi on tore, et teemale tähelepanu pööratakse, sest tõepoolest – mida kõike oleksime me inimkonnana võimelised edukate rahakogumisaktsioonidega toime panema, selle asemel, et aina oodata ja oodata poliitikute ja valitsuse järgi? Äkki on see edukas kampaania hoopis esimeseks sammuks järgmistele, inimesi, loodust jm aitavatele kampaaniatele?

Mida arvad Notre-Dame´i põlengule järgnenud sõnasõjast ja arvamusavaldustest sina, hea lugeja?

 

Allikad: Facebook, Ärileht, Ärileht2, JOETruth Theory, Independent

Foto: metro.co.uk

 

Toimetas Mariann Joonas

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Suur aitäh kõigile, kes aitavad olulisi teemasid pildis hoida!

Unlimited MTÜ
EE497700771002818684

BITCOIN
1Hqjxbt8czHcENjDQan5GFL3Qssn4znpAr

DASH
XjUJswujDzLgSgg7Ly8bK6TEo1kwVzaKeV

BITCOIN CASH (BCH)
qp0gdarh8xtte8fygj2ehrud7h4gsugzeqlmamcx3s

ETHEREUM
0x9b67438a7a4cdd88edb14c2880e920a3cba692c6