Hajuta riske ja söö erinevaid kalu

30. november 2013 kell 11:17



2013-04-18_Fish-biodiversity-Baltic_SNickel-GEOMAR_94d0c2dcb9Kala on mitmekülgse toitumise üks olulisi osasid, kuid ka kalu tuleb osata tarbida targalt. Nimelt on inimtegevuse tagajärjel paljud veekogud saastunud ning mürgid seal elavatesse kaladesse ladestunud. Üks probleemseid veekogusid on Läänemeri, kus olukord küll pidevalt paraneb, kuid millest püütud kalade söömisel tasub olla teadlik ka terviseriskidest ning neid hajutada. Kuidas seda teha?

 

Läänemere kalade toksilisus muutus aktuaalseks kümnekonna aasta eest, kui Euroopa Liidus teema tõstatati. Soomelt ja Rootsilt nõuti, et Läänemerest püütud kala ei tohi jõuda EL-i turule, küll aga tohib seda müüa oma riigis. Müümise eelduseks oli rahva pidev teavitamine rohke saastunud kala söömise ohtudest. Nimelt otsustati nendes riikides, et kala head omadused kaaluvad üles terviseriskid, kui inimene teeb teadlikke valikuid.

Näiteks Rootsi toiduameti hinnangul peaksid Läänemerest püütud lõhet vältima (mitte sööma rohkem kui kolm korda aastas) lapsed ja lapsesaamise eas naised. Nimelt on rasvases lõhes toksiine, mis võivad mõjutada loodete, imikute ja väikeste laste närvisüsteemi ning aju. Samuti võivad need mõju avaldada immuun- ja reproduktiivsüsteemile. Täiskasvanutel võivad mürgid suurendada aga vähki haigestumise riski. Siiski on Läänemere lõhe söömine täiskasvanute puhul lubatud isegi tihemini kui kord nädalas.

Ennekõike ongi probleem seotud loodusliku lõhe,  räime ja teiste rasvaste kaladega, kuna toksiline dioksiin ladestub just rasvkoes. Seetõttu kehtestas Eesti Läänemerest püütud kaladele suurusepiirangu, et kauem elanud ja rasvasemad kalad toidulaualt eemal hoida. Nii on lubatud müüa kuni 17 cm pikkust räime ja kuni 12,5 cm pikkust kilu. Teadlik tarbija peaks seepärast kala ostes just vähemrasvasema ja väiksema isendi valima.

Samuti on mõistlik süüa erinevaid kalu. Menüüs võiks olla pisut nii räime, lõhet, koha, ahvenat ja lesta. Eestis ei soovitata kilu, räime, angerjat või meriforelli süüa üle 300 grammi liigi kohta nädalas. Konserve süües peaks piirduma 360 grammi sporottide ja 480 grammi vürtsikiludega nädala kohta. Läänemere lõhet ja jõesilmu soovitab Eesti põllumajandusministeerium süüa vaid 1-2 korda kuus, kokku kuni pool kilo.

 

 

 

Allikad: ERR, Maablogi, BNS

Foto: geomar.de

 

Toimetas Maarja Aljas