Kuidas kaasavalt ja elutervelt tegutseda

18. august 2013 kell 9:00



holding-hands

Igaüks meist otsib ühel või teisel moel võimalusi elada ja tegutseda kooskõlas oma sisemiste soovide, püüdluste või unistustega. Isiklikus elus, töös või vabatahtlikus elus soovime kogeda tähendusrikkaid hetki ning sisukaid vestlusi, teha koostööd hoolivate, toetavate ja tunnustavate inimestega. Meid tiivustavad kogemused, kus meil lastakse tegutseda oma tegelikke võimeid proovile pannes. Paraku peame ka tõdema, et inimest väärtustav, eluterve ja toetav keskkond ei ole sageli meie elu loomulik osa. Kaasavad juhid aga esitavad tänastele tegutsemis- ja organiseerumisviisidele väljakutseid ning otsivad ühiselt uusi koostööviise.

 

 

Kaasamine on viimastel aastatel pälvinud üha suuremat tähelepanu eelkõige kodanikuühiskonna kujunemise ühe nurgakivina. Kaasamisel on oluline roll poliitikakujundamisel ja õigusloomes ning hea valitsemise juures. Tuge leiab Kaasamise Heast Tavast või Kaasamise Käsiraamatust. Kaasamise kolmeks oluliseks komponendiks peetakse huvirühmade informeerimist, nendega konsulteerimist ja nende osalemist otsusetegemise protsessides (Praxis). Praktikas aga juhtub sageli nii, et inimesed saavad küll osaleda oluliste küsimuste arutelus, ideede genereerimises või avaldada oma arvamust küsitlustele vastates, kuid tihti jääb tekkimata seos antud panuse ja lõpptulemuse vahel. Jääb tekkimata tunne, et koostööst ja igaühe panusest on sündinud midagi suurt ja väärtuslikku.

Üha enam tuleb aga vaadata kaasamist laiemalt kui pelgalt otsustusprotsessides osalemist. Võib öelda, et läbi kaasamise on võimalik toetada uuenduslikkust, heade ideede leidmist, ettevõtlikkuse ja algatamise toetamist laiemalt. Lisaks on tänu kaasamisele võimalus luua dialoog erinevate sektorite vahel. Tänases keerulises maailmas, kus otsused ja probleemid puudutavad väga erinevaid eluvaldkondi, muutub üha olulisemaks sektoriülene koostöö. Praegune aeg eeldab tegutsemist, esilekerkivatest võimalustest kinnihaaramist ja uuenduslikkust. Uuendused sünnivad aga erinevate valdkondade omavahelisel kokkupuutel.

Kõige laiemalt on kaasamine sellise keskkonna loomine, kus inimesed on valmis tegutsema, võtma vastutust ja pühenduma. Kirjeldatud keskkonna loomine eeldab aga eestvedajaid, kes soovivad ning oskavad kaasata erineva tausta ja kogemusega inimesi keeruliste probleemide lahendamisel, ühiste lahenduste loomisel ja uuenduste elluviimisel. On oluline, et me oskaks üles leida inimestes peituvad ressursid ja sisemise tarkuse, tänu millele on võimalik targalt tegutseda.

Maailma üks juhtivam loovagentuur ja disainiettevõtte IDEO on loonud organisatsioonikultuuri, kus välditakse tiitleid ning suuri kontoreid, mis loovad nii vaimseid kui ka füüsilise piire inimeste ja meeskondade vahel. Üks selle eestvedajatest David Kelley leiab, et reeglite loomine on esimene märk bürokraatiast. Nende koosloomiskultuuri juurde kuulub põhimõte vestelda sisukalt ning luua uusi lahendusi, toetudes teineteise julgelt väljakäidud ideedele. Igaüks on selles ettevõttes juht, kes haarab projektide ja võimaluste järele. IDEO´s peegelduv kultuur edastab selge sõnumi: igas inimeses on peidus juht. Juhiks olemine ei ole seotud staatuse või positsiooniga, vaid pigem mõtteviisiga olla vastutav oma elu eest.

Kaasav juhtimine on eelkõige inimeste võimetele toetuv muutuste ellukutsumine ja ühise heaolu loomine. Teisisõnu, juhina usume, et lahendused peituvad inimestes endis. Teiseks, koos tegutsede loome lahendusi, mida maailm tegelikult vajab. Ning me ei tohiks ära unustada seda, miks ja kelle jaoks me midagi teeme. Kaasav juht julgeb vajadusel endale tunnistada, et ta ei tea kõiki vastuseid ning kõige parem lahendus sünnib kõikide protsessis osalejate koostöös ja siiras huvis, olgu selleks siis külakogukonda puudutavad küsimused või asutusesisesed väljakutsed.

Rohkem kaasavat tegevust!

 

Täispikka artikklit loe siit

 

 

Allikas: Vikerkaaresild

Pilt: momsincharge.wordpress.com

 

Toimetas Meeli Seermaa