X

10 eurot =

Maailma kõige tervislikumad seemned

28. jaanuar 2014 kell 17:39



seedsSeeme on taime jaoks kõige olulisem osa – see on vajalik elu jätkamiseks. Selleks, et seda ülesannet täita, kontsentreeritakse seemnetesse palju vitamiine, mineraale, valke, eeterlikke õlisid ja uinunud olekus ensüüme. Seemneid on väga erineva kuju, suuruse ja värviga ning kui otsid kõrgekvaliteedilist toitvat suupistet, siis on raske leida midagi paremat kui erinevate taimede seemned.

 

Suurem osa inimese toidust tuleb erinevatest taimeseemnetest – ka teraviljatooted on tegelikult ju jahvatatud ja töödeldud taimeseemnetest, samuti kõik läätsed, oad ja muud söödavad kaunviljad. Lisaks toidule saame taimeseemnetest õlisid, mitmeid jooke, vürtse ja toidulisandeid. Aga millised on nende hulgas kõige suurema toiteväärtusega?

Kõige parem viis taimeseemneid tarbida on toorelt. Kui neid on kuumutatud, siis võib seal tekkida toksilisi ühendeid ning paljud vitamiinid, mineraaliühendid ja eeterlikud õlid lagunevad. Seemneid röstides muudame elava toidu surnud toiduks. Mitmed muud töötlemise viisid (jahvatamine, peenestamine) ei pruugi seemnete toiteväärtust muuta, kuid kuumutamine teeb seda igal juhul. Väldi suhkru ja soolaga maitsestatud seemneid, nendega tarbid liigselt kaloreid või lauasoola.

 

Kõige tervislikumad seemned maailmas

Chia seemned

Chia seemned on küllastunud vitamiinide ja mineraalidega, need on suurepärane kiudainete, valkude ja antioksüdantide allikas ning kõige parem taimne oomega-3 rasvhapete allikas. Chia seemnete abil võib leevendust saada liigesevaludele, aidata kaasa kaalukaotusele, saada juurde energiat ning ennetada tõsiseid haigusi nagu diabeet ja südamehaigused. Need seemned ei sisalda gluteeni ega sellelaadseid valke, sobides ka gluteeni suhtes tundlikele inimestele. Chia seemned sisaldavad rohkelt lühikese ahelaga oomega-3 rasvhapet alfa-linoleenhapet (ALA), mis aitab kaitsta südame- ja maksahaiguste eest.

 

Kanepiseemned

Tööstuslikult ja toiduks kasvatatav kanepisort ei sisalda psühhoaktiivse toimega tetrahüdrokannabinooli ning selle seemned ja nendest pressitud õli sisaldavad mitmeid tervisele kasulikke ühendeid. Kanepiseemned sisaldavad 65% ulatuses kergesti omastatavaid valke, mis varustavad keha kõigi vajalike aminohapetega, sealhulgas asendamatute aminohapetega, mida keha ise ei tooda.

Kanepiseemnete või kanepiõli tarbimine võib aidata immuunpuudulikkusega haiguste puhul, mistõttu on seda kasutatud näiteks tuberkuloosiravi toetava vahendina. Kanepiseemnetes on rohkem vajalikke rasvhappeid kui üheski teises pähklis või seemnes ning need on parim teadaolev polüküllastumata rasvhapete allikas. Kanepiseemnetes leiduva oomega-6 ja oomega-3 rasvhapete suhe 3 : 1 on ideaalne selleks, et parandada südame-veresoonkonna tervist ning tugevdada immuunsüsteemi. Nagu kõigis teistes seemnetes, on ka kanepiseemnetes palju fütotoitaineid, mis toetavad immuunsüsteemi, vereringet, kudesid, rakke, nahka, organeid ja mitokondrid rakkude sees.

 

Graanaatõunaseemned

Granaatõunaseemned on ümbritsetud mahlaka kestaga, mis sisaldab rikkalikult antioksüdante. Need aitavad kaitsta keha enneaegset vananemist põhjustavate vabade radikaalide eest ning parandavad selle kaudu verevarustust ja vere hapnikutaset. Samuti on neil antioksüdantidel omadus ennetada kolesterooli ladestumist südame veresoontesse. Granaatõunas on eriti rohkelt polüfenoole – need on antioksüdandid, mis aitavad vähendada vähi ja südamehaiguste riski. Lisaks on seal palju C-vitamiini, kaaliumi ja koos seemnega süües ka kiudaineid. Granaatõunaseemned leevendavad artriidi tekitatud kahju liigestes, vähendades põletikku ja võideldes ensüümidega, mis hävitavad liigesekapslit.

 

Linaseemned

Lina on kasvatatud juba aastatuhandeid ning linaseemnete kasulikkust tervisele on osatud hinnata sama kaua. Hippokrates kirjeldas linaseemnete abil kõhuvalude leevendamist ning Prantsuse imperaator Charlemagne pidas neist seemnetest koguni nii palju, et andis välja seaduse, mis kohustas neid tarbima.

Linaseemnetes on ohtralt iseloomulikku veeslahustuvat kiudainet, mis vähendab peale sööki verelipiidide tõusu, vähendades isu ja aidates kaotada liigset kehakaalu. Loomulikult aitavad kiudained ka parandada soolestiku tööd ning vähendades vere kolesteroolitaset, aitavad need ka südameinfarkti ja insuldi riski vähendada. Lisaks suurele kiudainete hulgale sisaldavad linaseemned ka alfa-linoleenhapet (ALA), mis on tugevalt põletikuvastase toimega. On leitud, et linaseemned pidurdavad vähkkasvajate arengut loomadel ja vähendavad vähiriski ka inimestel. Linaseemnete kolmas olulisem koostisaine on lignaanid – fütoöstrogeenid, millel on östrogeeni sarnane ja antioksüdantne toime. Need aitavad stabiliseerida hormonaalset taset, vähendavad premenstruaalsündroomi ja menopausi vaevusi ning vähendavad potentsiaalselt rinna- ja eesnäärmevähi riski.

Linaseemnete koostisained on paremini omastatavad jahvatatud kujul, kuid kuna sel moel need ka rääsuvad kõige kiiremini, siis on kõige parem jahvatada neid kodus kohviveski või blenderiga vahetult enne kasutamist.

 

Kõrvitsaseemned

Kõrvitsaseemned on kehas tugevalt aluselise ainevahetusjäägiga, mis aitab tasakaalustada paljude toitude happelist jääki. Sarnaselt paljudele teistele seemnetele on ka kõrvitsaseemnetes ohtralt valku ja palju erinevaid B-grupi vitamiine. Kui meeleolu kisub nukraks, siis võib seda parandada peotäis kõrvitsaseemneid kuna neis sisalduv aine L-trüptofaan aitab tõsta tuju ja võidelda isegi depressiooniga. Kõige paremini on kõrvitsaseemnete kohta tõenäoliselt teada see, et need on looduslik tõrjevahend sooleparasiitide vastu. Kombineeri seda küüslauguga ja võid kindel olla, et sooleparasiidid sinu organismi pesa teha ei saa.

 

Aprikoosituumad

Aprikoosituumad on sarnaselt teiste seemnetega väga kõrge toiteväärtusega, kuid üks olulisemaid aineid neis on amügdaliin, ehk vitamiin B17. On leitud, et see ründab vähirakke, aidates ennetada vähi välja arenemist. Amügdaliini leidub ka teistes taimedes, kuid paljud neist on lääne dieedist kadunud. Seda peetakse üheks põhjuseks, miks traditsiooniliselt toituvates hõimudes esineb vähem vähkkasvajaid. Lisaks aprikoosituumadele sisaldavad amügdaliini ka mõrumandlid (magusad mandlid seda peaaegu ei sisalda), õunaseemned, viinamarjaseemned, hirss, põldoad, paljud marjad ning oad ja teraviljad, millest ei ole loodud hübriidsorte.

 

Seesamiseemned

Seesamit peetakse üheks vanimaks inimesele teadaolevaks taimeks. Seesamiõli on väga hinnatud ning see ei rääsu väga kergesti. Seesamiseemned on heaks mangaani ja vase allikaks ning lisaks sisaldavad need kaltsiumi, magneesiumi, rauda, fosforit, B1-vitamiini, tsinki ja kiudaineid. Seesamis on kaks unikaalset koostisosa – sesamiin ja sesamoliin. Mõlemad kuuluvad lignaanide hulka, mis on kolesterooli alandava ja kõrget vererõhku ennetava toimega kiudained. Sesamiinil on leitud ka maksa kaitsev toime.

 

Päevalilleseemned

Päevalilleseemned on suurepärane E-vitamiini allikas. E-vitamiini on üks peamisi rasvlahustuvaid antioksüdante, mis kogu kehas kaitseb rasvasisaldusega struktuure, nagu rakumembraane ja ajurakke, vabade radikaalide kahjustuse eest. Päevalilleseemned on erilised ka kõrge fütosteroolide sisalduse poolest – need on kolesteroolile sarnase keemilise struktuuriga ained, mis piisavas koguses suudavad veres üldist kolesteroolitaset langetada, toetada immuunsüsteemi ja vähendada vähiriski. Päevalilleseemnetes on ka on ka palju magneesiumi, mis aitab paremini toime tulla stressi ja väsimusega, leevendab astmat, alandab liiga kõrget vererõhku, ennetab migreeni ja vähendab südameinfarkti ja insuldi ohtu.

 

Köömned

Köömneid on kasutatud juba antiikaegadest ning selle taime ravivaid ja tervist toetavaid omadusi teatakse juba sadu aastaid. Köömned aitavad seedeprobleemide puhul ning on isegi antiseptilise toimega. Köömned aitavad leevendada külmetuse sümptomeid – valusa kurgu puhul proovi lisada köömneteele ingveripulbrit, et seda leevendada. Köömneid peetakse ka võimsaks neerude ja maksa töö toetajaks ning immuunsüsteemi tugevdajaks.

Viinamarjaseemned

Viinamarjaseemnetes on palju E-vitamiini, flavonoide, linoleenhapet ja polüfenoole. Viinamarjaseemne ekstrakt võib ennetada südame-veresoonkonna haiguseid, kuna selles sisalduvad fenoolid pidurdavad veres lipiidide oksüdeerumist ja vähendavad põletikunähte. On leitud ka, et viinamarjaseemne ekstrakt hävitab vähirakke, jättes terved koed puutumata.

 

 

Allikad: Prevent Disease, WH Foods, Wikipedia, Chicago Tribune

Foto: healthline.com

 

Toimetas Katrin Suik