Fotokollaaž: Donald Trumpi FB + 1001Love, Getty Images Signature + Canva.com

Demokraatia tervis maailmas on taandumas külma sõja aegsele tasemele. Rootsi V-Dem instituudi teadlaste uue, enam kui 200 riiki hõlmava uuringu kohaselt on keskmise maailma kodaniku jaoks demokraatia tase langenud tagasi 1978. aasta tasemele. Kusjuures Eesti on liberaalse demokraatia edetabelis Taani, Rootsi, Norra ja Šveitsi järel viiendal kohal.

Eile avaldatud V-Demi raporti 10. väljaanne näitab, et Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas elava keskmise inimese jaoks on demokraatia tase langenud madalaimale tasemele enam kui 50 aasta jooksul, peamiselt seetõttu, et Ameerika Ühendriigid muutuvad üha autokraatlikumaks.

Tegelikult ei loeta Ameerika Ühendriike selle raporti metoodika järgi enam liberaalseks demokraatiaks, riik langenud nn “valimistele toetuva demokraatia“ kategooriasse.

Kuidas mõõta demokraatiat?

V-Dem (Varieties of Democracy ehk demokraatia eri vormid) märgib, et demokraatial on palju erinevaid mudeleid ning et oluline on mõõta, kui hästi riigi juhtkond esindab ja kaitseb rahva tahet. V-Demi lähenemine ühendab politoloogia viie demokraatiat määratleva põhimõttega: valimispõhine, liberaalne, arutlev, osaluslik ja egalitaarne.

Neid põhimõtteid hinnatakse igal aastal enam kui 600 erineva tunnuse alusel. Hindamisse on kaasatud ligikaudu 4200 teadlast ja riigieksperti, kes analüüsivad 202 riiki ja territooriumi alates 1789. aastast. Tulemuseks on maailma suurim demokraatiaandmestik, mis sisaldab enam kui 32 miljonit andmepunkti.

Raportis jagatakse riigid nelja kategooriasse: liberaalsed demokraatiad, valimispõhised demokraatiad, valimispõhised autokraatiad ja suletud autokraatiad.