Foto: X

Tänapäeva infomüras on lihtne langeda harjumusse jälgida ja “järgida“ inimesi – olgu selleks mõni tuntud ajakirjanik, arvamusliider või alternatiivmeedia tegelane. Kuid selline lähenemine võib olla ohtlikult eksitav. Kui me järgime inimesi, mitte infot, anname sisuliselt oma mõtlemise kellelegi teisele üle. Ja see võib viia meid väga kergesti valede järeldusteni – või lausa “kuristiku servale“, nagu öeldakse. Seetõttu on mõistlik loobuda isikukesksest järgimisest. Mitte “ma järgin seda või teist inimest“, vaid “ma vaatan, mida öeldakse, ja otsustan ise, mida sellest arvata“, ütleb oma värskes videos kirjanik ja uurija David Icke, kutsudes üles ka teda ennast mitte pimesi uskuma.

Sama kehtib ka iga kõneleja kohta – ka nende kohta, kes esinevad enesekindlalt ja mõjuvalt. Küsimus ei ole selles, kes räägib, vaid mida räägitakse ja milliste tõendite põhjal.

Üks oluline põhimõte on see, et teadmised ei ole kunagi lõplikud. Nii nagu Sokrates on öelnud – tarkus seisneb arusaamises, kui vähe me tegelikult teame. Ükskõik kui palju me arvame teadvat, on alati rohkem, mida õppida. Kui keegi esineb positsioonilt “mul on kõik vastused olemas“, tasub olla ettevaatlik. Selline hoiak piirab nii teda ennast kui ka neid, kes teda järgivad.