Foto: ekraanikuvad + Canva.com

Tõotatud maa psühhopaadist liider alustas sõda Iraani vastu. Kuldajastut lubav oranž mees, kes pidi sood kuivendama, toetab Iisraeli uut invasiooni. Brittide konservatiivist ebajumal Farage toetab seda samuti. Peavoolu usku inimesed tunnevad kaasa ohvritele Iisraelis aga neil on täiesti suva ohvritest Palestiinas. Leidub inimesi, kes on rõõmsad ohvrite üle Iisraelis. Kogu “sõda” käib väidetavalt sellepärast, et Iraan kavatseb ehitada tuumarelvi ja on ohuks Iisraelile. Kas me pole seda lugu juba ära nämmutamiseni varasemalt kuulnud? David Icke jt sõltumatud uurijad on rääkinud aastakümneid, et süsteemi eesmärk on luua III MS ida ja lääne vahel.. Bla bla bla..

Ma näen läbi, mis toimub.

See on tehnokraatlik tegevuskava.

Sõja psühholoogilised operatsioonid (psy-op´id).

Ehitatakse kontrollvõrgustikku.

Aga ma ei ole tumedas kohas.

Ma ei neelanud musta pilli.

Ma ei toida seda ümbritsevat hirmu.

Ja siin on põhjus:

Ma usun, et reaalsus on kõigi meie individuaalsete mõtete, tunnete, uskumuste, sõnade ja tegude segu.

Me oleme pidevas koosloomise tantsus – mitte ainult üksteisega, vaid ka loodusega, taevakehadega, vaimumaailmaga, mõttevormidega, eetriga, Jumala endaga.

Mida rohkem inimesed toidavad hirmuga neid süsteeme, seda reaalsemaks ja asjakohasemaks need muutuvad.

Iga mõte sellest, et “nad on liiga võimsad” või “see on vältimatu”, lisab asjale endale kaalu.

Hirm on kütus. (Mõne jaoks võib see olla vältimatu, aga mitte minu ega meie jaoks.)

Aga see ei tähenda, et me peidame pea liiva alla.

Me peame olema teadlikud – sest teised on nende asjade kaasloojad.

Teiste inimeste uskumused, mõtted, tunded, sõnad ja teod vormivad neid ajajooni.

Me peame seda nägema, ära tundma ja esitatud pakkumist teadvustama.

Aga – ja see on võti – me ei anna sellele oma energiat.

Me oleme sellest teadlikud, aga me ei anna sellele teadlikkust.

Me ei toida seda hirmuga.

Me ei keskendu sellele.

Me ei kiindu sellesse emotsionaalselt.

Me lihtsalt näeme seda sellisena, nagu see on – ja valime midagi paremat.

Mida rohkem me kollektiivselt keskendume oma uskumustele, mõtetele, tunnetele, sõnadele, tegudele ja sellele, mida me tahame luua – seda võimsamaks see väli muutub.

Mida vähem me usume autoriteedi ja teiste võimu, seda enam mäletame omaenda võimu.

Mu sõber Eileen McKusick ütleb alati:

Tugev koherentne väli vallutab ja treenib nõrgemaid mittekoherentseid välju.

Veda Austini vabapidamisel munade katse illustreerib seda suurepäraselt.

Kui ta lööb vabapidamise kana muna lahti ja külmutab munavalge, tekib ilus kristallograafia.

Kui ta lööb puurikana muna lahti ja külmutab munavalge, on see ebakõlalises olekus – selget kristallograafiat pole.

Aga kui ta asetab puurikana muna ööpäevaks vabapidamise kana muna kõrvale, seejärel lööb need lahti ja külmutab munavalge, näitab puurikanamuna paremat kristallograafiat – lihtsalt vabapidamisel muna läheduses viibimise tõttu.

Ta kordas katset uuesti 12 puurikana munaga, mis ümbritsesid ühte vabapidamise kana muna ööpäeva. Kui ta munavalge külmutas, oli kõigil 12 puurikana munal parem kristallograafia – pelgalt tugevama koherentse välja läheduse tõttu.

Mida rohkem me taasühendume loodusega, üksteisega, Jumalaga –

Mida rohkem me mäletame, kes me oleme –

Seda vähem asjakohaseks need kontrollvõrgud muutuvad.

Ja ükskõik, mis ka ei juhtuks, tean ma, et minu tõeline mina on lõpmatu, igavene, seda ei saa murda, hävitada ega ületada.

See on minu ankur.

Ja mida rohkem ma keskendun sellele, et saada ühendust sellega, kes ma tegelikult olen, samal ajal maandades end sellesse reaalsusesse, tõmmates taevast maa peale – olles Jumala majapidaja, sild vaimu ja mateeria vahel –, usun ma kindlalt, seda suurem on minu võime teada, et taevariik on käeulatuses.

Jää maandatuks.

Jää kohalolevaks.

Pea meeles, kes sa oled.

Allikas: Alec Zecki X

Toimetas ja sissejuhatuse kirjutas: Hando Tõnumaa