Foto: MTÜ Uniküla Kogukonna Selts + Canva.com

22. mail toimus Valgas rahvusvaheline tuuletööstuse teemaline konverents “Piirideta mõju – tuuletööstuse nähtavad ja varjatud küljed”, kus esinesid ettekannetega teadlased, arstid ja mittetulundussektori esindajad. Konverentsipäev lõppes paneeldiskussiooniga, kus osalesid omavalitsuste liikmed ja looduskaitseline MTÜ.

Esimest korda toimunud konverentsil nenditi, et inimesed on tööstuse piiriüleste negatiivsete häiringute eest kaitsetud ning abi kusagilt loota ei ole. 

“Tuuletööstusest tulenevad erinevad häiringud ei tunne omavalitsuste piire – tööstus võib küll olla ehitatud naaberomavalitsusse, kuid selle peamised negatiivsed mõjud ulatuvad kaugele teistesse haldusüksustesse. See probleem on Eestis ilmselt kasvav, kuna valdavalt plaanitakse tuuletööstusi omavalitsuste piirialadele,” selgitas MTÜ Uniküla Kogukonna Seltsi juhatuse liige Raili Hurt.

Tuuletööstuse mõjude hindamise aluseid tuleks Hurda sõnul muuta ning lähtuda tuleks valdkonna kaasaegsematest teadusuuringutest, mitte oma ajale jalgu jäänud normatiividest ning mõõtmisviisidest.

Pärnumaal Tori vallas elav muusik Toomas Toimeta on üks neist inimestest, kes kogeb naabervalda Põhja-Pärnumaale püstitatud Sopi-Tootsi tuuletööstusest lähtuvaid negatiivseid häiringuid oma kodus. Toimeta on pöördunud murega nii Tori valla, Põhja-Pärnumaa valla, tuuletööstusettevõtte kui ka Terviseameti poole, kuid seni tulemusteta.

“Tori vallast öeldi, et kuna park ei asu nende vallas, ei saa nad midagi teha. Põhja-Pärnumaa vallast aga öelda, et nemad ei saa probleemiga tegeleda, kuna ma ei ole nende valla elanik. Soovitati pöörduda Terviseameti poole. Viimasest vastati omakorda, et nemad tegelevad ainult erinevate mõõtmistega, mitte inimeste terviseprobleemidega. Nemad omakorda soovitasid pöörduda Tori valla poole. Ehk inimest ei aita keegi,” nentis Toimeta.

MTÜ Looduse ja Inimeste eest eestvedaja Urmas Maraniku sõnul vajab Eesti energeetikas tasakaalustatud arengut, hetkel käib aga tuuletööstuse arendamine looduse ning kohalike inimeste heaolu arvelt. Lisaks vajab Eesti juhuelektri asemel juhitavaid tootmisvõimsusi.

“Tuulearendustele tuleks pidurit tõmmata. Meil on vaja nii elektrit kui ka soojust, ehk meil tuleks rajada hoopis koostootmisjaamu ja eelisarendada juhitavaid elektritootmisvõimsusi,” lausus Maranik.

Vaatamata sellele, et Euroopa Liit on andnud selge suunise, et tuuletööstuse rajamise puhul tuleks eelistada degradeerunud alasid, on ligi 75 protsenti kõikidest tuuletööstuse planeeringutest Eestis metsamaal ning 65 protsenti rohevõrgustiku aladel.

Sündmust saab järgi vaadata siin:

Allikas: Uniküla Kogukonna Seltsi pressiteade, Vanglaplaneedi Youtube

Toimetas Mariann Joonas