Eesti kohtub Amazonasega: Metsa Kene – mets meie armas pühapaik

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

15. september 2020 kell 18:56

Sõna „metsakene” koosneb kahest sõnast: eestikeelne „Metsa” ja Hãtxa Kuini keelne (Brasiilia Amazonases elava Huni Kuini rahva keel) „Kene”. „Kene” tähendab esivanematelt päritud ja loodusjõududest inspireeritud geomeetrilisi mustreid, mis on nende kultuuri oluliseks osaks. Ja juba 17. septembril saab muusikaks valatud metsarahvaste hinge kuulata tipp-muusikute esituses Alexela kontserdimajas.

Eduardo Agni on Brasiilia muusik ja produtsent, kes on teinud edukat karjääri uuendusliku kitarristi ja heliloojana. Ta on salvestanud lugematuid teoseid koos Brasiilia ja maailmamuusika tunnustatud esindajatega. Lisaks sellele on ta kirjutanud auhinnatud muusikat dokfilmidele, näidenditele, kaasaegse tantsu etendustele ja teleseriaalidele. Eduardo elas mitmeid aastaid Amazonases, arendades Amazonase osariigi poolt toetatud põlisrahvaste traditsioonilise muusika ja tantsu kultuuriprojekte. Sel ajal kogus ta rahvalaule mitmest suguharust.

Eduardo algatusel sündis „Metsa Kene – Eesti kohtub Amazonasega”, mis on kahe teineteisest geograafiliselt väga kauge põliskultuuri ebatavalise ühtesulamise tulemus. Meie rahvastel on aga üks oluline ühisnimetaja – esivanemate sügav lugupidamine oma põlismetsade suhtes.

Amazonase vihmamets on maailma suurim mets. Lisaks oma suurusele on see tuntud ka kui kõige olulisem mets Maa globaalse kliima jaoks. See aukartustäratav laialehine mets katab enamiku Amazonase vesikonnast Lõuna-Ameerikas, mis laiub 7 miljoni km2 suurusel alal. Sellest ligi 5,5 miljonit km2 on vihmamets, mis sisaldab üheksale Lõuna-Ameerika rahvale kuuluvaid alasid.

Amazonases leidub umbes 10% maailma elurikkusest ja 15% mageveest. Need „maailma kopsud” pakuvad planeedile äärmiselt olulisi ökosüsteemi teenuseid ning elatist sadadele põlisrahvaste rühmadele ja metsarahvastele. Põlisrahvad on Amazonase vesikonna metsi toidu ja muude ressursside saamiseks kasutanud juba tuhandeid aastaid; metsad on andnud kautšukki, palmivilju, parapähkleid ning lugematuid ravimtaimi.

Praeguseks on maha raiutud ligikaudu 700 000 km2 , mis on 17% algsest metsakattest. Sellest on viimase 20 aastaga kadunud 300 000 km2 . Amazonase metsaraie peamisteks põhjusteks on karjakasvatus ja sojaistandused, millest suur osa on kontsentreerunud suurmaaomanike kätte, kellele kuulub tuhandeid 15 hektareid maad. Tänapäeval on uuteks ohtudeks kaevanduste ja hüdroelektrijaamade ehitus.

Eestit ja Amazonast ühendava kultuuriprojekti tulemuseks on rikkalik kogum traditsioonilisi põlisrahvaste laule erinevatelt Amazonase hõimudelt, mida on interpreteerinud tunnustatud Eesti lauljad ja pärimusmuusikud koos mõnede Brasiilia põlisrahvaste oluliste esindajatega. Põliste hõimude ehedat laulu võib nüüd kuulda maagilises 4 kooskõlas traditsiooniliste Eesti instrumentidega (nagu kannel, Hiiu kannel, torupill ja parmupill), mille tulemuseks on enneolematu muusikaline alkeemia. See on midagi enamat kui kahe rahva ja kultuuri kohtumine – see on elu, looduse ja loovuse pühitsus.

Valdur Mikita mõtted metsast: “Põlismetsa võib võrrelda vana rahvalauluga: see on metsik, salapärane, täis elujõudu ja iseolemise maagilist ilu. Nii põlise laulutraditsiooni kui põlismetsa kujunemiseks läheb sadu, vahel isegi tuhandeid aastaid. Ja täpselt samamoodi nagu vanades rahvalauludes on “kõik sees” – inimese elu, rahva kujunemislugu ja terve maailma loomine – võib sama öelda ka põlismetsa kohta. Metsast suuremat elurikkust Maa pealt naljalt ei leia.

Metsal ja muusikal on suur tõmbejõud. Sisemine tarkus ei ole enamasti seotud millegi saamisega, vaid millestki vabanemisega. Miks see nii on – mine võta kinni! Metsal ja muusikal on vabastav loomus, sest nad on imeliselt lähedal selle nimetule, mida inimene otsib, olgu selle asupaik siin- või sealpool maagilise tähenduse piiri. Nii metsas kui muusikas on midagi üle-inimlikku, inimene ei saa neid päris lõpuni mõista. Ja üksnes sellega, mida ei saa lõpuni mõista, võib tunda tõelist osadust. Miks see nii on – mine võta kinni! ”

“METSA KENE – Estonia meets Amazonia” puhul on tegemist kultuure ühendava projektiga. Muusika kaudu on loodud sild kahe kultuuri vahel. Eesmärk on tuua tähelepanu metsade ja põlisrahvaste hoidmise olulisusele, samuti pakkuda mitmekülgselt huvitavat muusikalist elamust. Albumil ja esitluskontserdil kõlavad lood kokku kümnest Amazonase hõimust, olles saanud täiesti uue kõlavormi Eesti muusikute ja traditsionaalsete instrumentide kaudu. Sündinud on ennekuulmatu muusikaline alkeemia, mis oma mitmekülgsuses omab potensiaali paeluda paljusid melomaane. Albumilt leiab tempokaid laule, jazzilike töötlusi, rahulikke palasid ja isegi lastelaule.

Kontserdil esinevad Mari Kalkun, Triinu Taul, Liisi Koikson, Mick Pedaja, Rändaja, Seto laulumehed, Puuluup, “Laulupesa” lastekoor Tartust, Jarek Kasar, Meister Jaan, Kristin Kalnapenk, Emma Johanna Lepasoo, Elina Naan, Mihkel Mälgand, Raun Juurikas ja paljud teised. Visuaalid Okeiko. Erikülaline Txai Fernando. Kontserdi kunstiline juht on Brasiilia helilooja ja muusik Eduardo Agni.

Video sellest, mis hakkab kontserdil toimuma: