Andres Laiapea: kas ilma maskita valima ei saa ja kuidas maskiga isikut tuvastatakse?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

25. august 2021 kell 11:50



Kas koroonakriisist saab kohalike valimiste peateema? Valitsuse otsus kehtestada maskikandmise kohustus kõigis avalikes siseruumides, millesse sisenemisel ei nõuta COVID tõendit, puudutab ka valimisjaoskondi. Praktikas tähendab see paljude kodanike jaoks valimisõiguse piiramist, leiab poliitikavaatleja Andres Laiapea.

 

Olgu kohe öeldud, et minu arvates võinuks piirduda peagi toimuvatel kohalikel valimistel ainult e-hääletamisega, jätta valimisjaoskonnad üldse avamata.[1] See pidanuks sobima neile, kes peavad koroonaviirust üliohtlikuks haiguseks, mille leviku tõkestamiseks tuleb kehtestada rangeid piiranguid, aga jätnuks samas lahterdamata valijad selle järgi, kas nad taolise käsitlusega nõustuvad või mitte. Võimalused hääle andmiseks küll ahenenuks, kuid seda ühtviisi igasuguse meelsusega valijate jaoks.

Valimisjaoskondade avamine ainult maskides inimestele on tunduvalt halvem kui olnuks piirdumine ainult e-hääletamisega, sest tähendab järjekordset sammu ühiskonna lõhestamise teel ja loob võimaluse arvukateks mikrokonfliktideks valimispäeval. Mida tehakse nende inimestega, kes üritavad siseneda valimisjaoskonda ilma maskita? Kas valimisjaoskondade ustele on kavas panna valvesse politseinikud, kes hakkavad tegema trahve ja toimetavad valitsuse korraldust eirata üritavad kodanikud hoopis politseijaoskonda?

Nüüd on jäänud ainult kaks võimalust: valimisjaoskondades loobutakse valitsuse kehtestatud maskikohustuse täitmise kontrollimisest või toimub Eesti ühiskonnas selles küsimuses kujunenud vastasseisu järsk eskaleerumine. Esimene oleks minu arvates parem. Mitte üksnes selle pärast, et siis pääseksid valimisjaoskondadesse hääletama põhimõttelised maskivastased ja nende toetajad, kellele ei meeldi kodanike lahterdamine sellistel alustel, vaid ka selle pärast, et nii oleks tagatud võimalus kontrollida valijate isikusamasust. Kui hääletamas käiakse maskides, pole valimiskomisjoni liikmetel ju tegelikult võimalik kuidagi kindlaks teha, kas hääletamissedeli saab ikka see inimene, kelle dokumenti näidatakse. Pealegi on maskide kandmine osadele meie kaaskodanikest ju tõesti vastunäidustatud ka tervislikel põhjustel.

Paraku näib aga tõenäolisem, et maskikohustuse kontrollimisest valimisjaoskondades ei loobuta, sest valitsus kardab koroonahüsteerikute pahameelt. Just hirm näida nõrgana on osutunud praeguse valitsuse tõeliseks nõrkuseks, mis on viinud sellise ebaratsionaalse tõmblemiseni.

See tähendab, et tuleb arvestada ikkagi ühiskonnas kujunenud vastasseisu eskaleerumisega. Domineerivat meediapilti kujundav ajakirjanduslik-poliitiline kompleks võib üritada jätta muljet, et maskikohustust ei poolda vaid käputäis ekstremiste, kuid see valab ainult õli tulle, sest nii süveneb paljudes inimestes, kes muidu võib-olla isegi maskikohustust järgivad, kahtlemata soov minna valimisjaoskonda just demonstratiivselt ilma maskita. Eks siis valimispäeval ole näha, kuidas politsei valitsuse korralduse täitmist kontrollima hakkab, ning mida nende suurte õigusrikkujatega ette võetakse. Ennustan, et selline protestikäitumine võtab juba eelhääletamise ajal nii laialdase ulatuse, et pärast mõnda näidishukkamist ei suudeta seda voolu enam peatada.

Mina ei kutsu siin muidugi kedagi üles valitsuse korraldust eirama, sest see oleks ju lausa kuritegelik õigusrikkumistele õhutamine. Ise kavatsen hääletada, nagu tavaliselt, elektroonilisel teel. Aga praegu ühiskonnas toimuvat vaadates võib selliseid arenguid oodata.



Samas ei ole see, mis juhtub vahetult valimiste ajal, kaugeltki ainus viis, kuidas koroonakriis nüüd kohalikke valimisi puudutab. Suuremad piirangud on kehtestatud Eestis küll valitsuse otsustega, aga nende täitmist jälgitakse ja neid on viidud sisse ka kohalike omavalitsuste endi poolt, alates näiteks mõnel pool kehtestatud reeglist, mille kohaselt ei tohi lapsed võtta lasteaeda enam kaasa oma kaisuloomi. Selles mõttes ei ole sugugi väheoluline, millise meelsusega inimesed volikogudesse valitakse.

Aga selleks, et oleks üldse kellegi vahel valida, on muidugi kõigepealt vaja kandidaate. Kandidaatide registreerimiseks esitamine juba käib – kestab see 7. septembrini.[2] Mina ise kandideerin kohalikel valimistel Viljandi linnas. Kutsun siinkohal üles ka kõiki Telegrami lugejaid, kes tunnevad, et neil on vähegi viitsimist selliste asjadega tegeleda, kohalikel valimistel kandideerima, sest kui valimistel ei osale n-ö alternatiivsete vaadetega kandidaate, ei ole ju lõpuks suurt vahet, keda või kuidas üldse valida.

 

Andres Laiapea

 

[1] https://www.err.ee/1608304170/andres-laiapea-milline-on-plaan-b-kohalikeks-valimisteks
[2] https://www.valimised.ee/et/kohalikud-valimised-2021/kandideerimine-2021-aasta-kohaliku-omavalitsuse-volikogu-valimistel

Foto: erakogu + Canva



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt