Terapeut jagab kogemust: segadus gluteenitalumatuse ümber – FODMAP-süsivesikud

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

3. oktoober 2023 kell 16:33



Foto: Pixabay (VugarAhmadov, CatsWithGlasses) + Canva

Telegramile kirjutas manuaalterapeut-homöopaat Riina Tõra, kes jagab enda kogemust seoses gluteenitalumatusele põhjuste otsimisega. Ta kirjutab, kuidas ta enda terviseprobleemide kaudu jõudis FODMAP-süsivesikute teemani ehk avastas, et selle teooria järgi jäävad süsivesikud, mis peensooles hästi ei imendu, soolestikku seisma ning bakterite tekitatava käärimisprotsessi tagajärjel tekitab see suurel hulgal gaase, mis tekitavad inimkehas suuri ebamugavusi.

 

Tahan teiega jagada infot, mis valgustas minu elu viimase kümne aasta jooksul teadlikult kogetud teadmatust ja 30 aastat teadvustamata kogetud teadmatust.

 

Probleemi algus: teravilju süües tekkisid terviseprobleemid

Kümme aastat tagasi avastasin ise, et minu kehal on probleem töödelda ümber teravilja. Täpsema uurimise ja toiduainete välistamisega selekteerisin välja, et nisu, rukis, oder ja kaer ei sobi mulle. Tarvitades neid teravilju, ilmnesid peavalu, migreenihood, puhitus, kõhuvalu, unisus, uimasus, kõõm, peanaha sügelus jt sümptomid, mis olid mind vaevanud kogu mu elu niikaua kui end mäletan. Olin väga rõõmus, kui leidsin lahenduse aastaid kestnud vaevustele ja tol korral teemasse süüvides sain teada, et on olemas gluteenitalumatus. Umbes kuue kuu jooksul pärast seda avastust, sain aru, et mulle ei sobi ka tatar ja gluteenivaba kaerahelves. Siis ei osanud mõelda, et tõenäoliselt on veel mõned valgud, mis neis taimedes sisalduvad ja tekitavad gluteenitalumatusega sarnaseid sümptomeid.

Välistades probleemsed toiduained, paranes minu üldine olemine väga palju, aga mitte 100%. Kaunviljad ja kapsalised olid nagunii menüüst väljas, sest nendest tingitud puhitus ja raskustunne kõhus oli selline, et pidasin lihtsamaks neist köögiviljadest loobuda. Kui oli raskustunne, siis laienes see kaugemale kui kõht – kogu kehas oli raskus ja ka emotsionaalselt olin rabe. Sellise raskuse juures oli häiritud ka igasugune konstruktiivne mõttetöö.

Aga sellele vaatamata, et päris palju toiduaineid oli menüüst väljas, jäid kergemal kujul esinevad peavalud, mille arvasin olevat väsimusest, ülereageerimisest erinevatele olukordadele, halvast ööunest jne. Sellele ilmnes samuti lahendus, poolkogemata, õpingute käigus. Selgus, et ka tomat, paprikas, laugulised, banaan, pärm ja parapähkel tuli mul menüüst eemaldada. Olin rõõmus ja kurb üheaegselt. Rõõmus, et tõepoolest need seletamatud peavalud kadusid ja kurb teadmatusest. Miks just minul, mida see tähendab, mis mu kehas toimub?

Leppisin sellega: ju siis nii peab olema, inimesed on väga erinevate vajadustega. Meie keha on nagu seade, millel puudub kasutusõpetus ja mille eripära me elu jooksul avastame ja õpime kasutama. Olulisim on, et valusid ei ole.

 

Raamat, mis andis probleemile uue vaatenurga

Minul jäi ikka kuhugi kukla taha küsimus, et mis põhjustab paljude toiduainete söömisel probleeme. On ju Emake Maa meile, Maa asunikele, andnud viljad ja annid toiduks. Ja siis ühel heal hetkel oli mul käes raamat, mis andis vastuseid ja teadmist, et ongi päriselt olemas selline asi, et väike osa inimesi ei saa süüa paljusid toiduaineid. Teadlased on tegelenud teemaga ja uurinud seda. See teadmine oli kergendav.

Nimelt, Graham Lawton on kirjutanud raamatu „See raamat võib päästa teie elu. Teadus paremast ja pikemast elust“ 2020, mille AS Äripäev on eesti keeles välja andnud samal aastal.

Järgnev on kirjas raamatu sissejuhatuses.

Lawton on biokeemiku taustaga teadusajakirjanik, kelle tööelust valdav osa on kulunud sellele, et hoida end kursis uute ideedega biomeditsiini valdkonnas ning vahendada neid laiadele huviliste hulkadele. Ta on võtnud kokku viimase aja tõsiteaduslikud tervisealased uuringud, teisendades need kasulike teostavate soovituste kujule kõigis suurtes terviseküsimustes, nende hulgas ka toit ja toitumine. Raamatus selgitatakse teaduse põhialuseid, kummutatakse levinud müüte, antakse vajalikud tööriistad väidete ja vastuväidete kriitiliseks hindamiseks ning aidatakse pealkirjadest kaugemale näha.

Väljavõte raamatust: “Tõde toidutalumatusest ja toitude vältimisest”

 

Tee terviseni läheb läbi terve sisikonna

Terviseteadlikes ringkondades on käibel ütlus: tee terviseni läheb läbi terve sisikonna. Miljonitele inimestele on see ent kättesaamatu soovunelm. Viiel kuni viieteistkümnel protsendil lääne inimestest on soole ärritussündroom (irritable bowel syndrome, IBS), mis hõlmab koondmõistena mitmesuguseid raskesti mõistetavaid soolestikuga seotud süpmtomeid, sealhulgas kõhuvalu, puhitust, kõhulahtisust ja -kinnisust. Veelgi rohkem inimesi kannatab kergemate krooniliste seedehäirete all. Mis neid siis põhjustab?

Suur osa süüst on pandud nisuvalgu gluteeni arvele, ehkki suurem osa inimesi seedib seda probleemideta. Ent soolestiku talitlushäireid tavatsetakse teiste toitude kaela veeretada. Üks selline on piimasuhkur laktoos. Teised toiduained, mille söömise järel sageli seedehäireid kurdetakse, on kapsas, sibulad, herned, oad, tomatid, kurk, kõiksugu puuviljad, juust, töödeldud liha, või, rasvad, praetud toidud, ürdid ja teravad vürtsid. Kofeiinigi peetakse seedehäirete vallandajaks. Ühtekokku kaebab ligi 20 % inimestest üht või teist liiki toidutalumatust.

Meditsiinitöötajad jälle ei talu sageli toidutalumatusi, sest nii mõnigi kord peetakse neid tervete pabistajate enesediagnoositud sümptomiteks. Nüüd aitab aga nende probleemide parem mõistmine neid rohkem aktsepteerida.

 

Gluteen ja FODMAP-süsivesikud

Suureks murekohaks on endiselt gluteen. Osa inimesi kannatab tõepoolest ägeda gluteenitalumatuse all. Suurel osal neist on tsöliaakia-nimeline haigus, mille korral tekitab nimetatud valk autoimmuunreaktsiooni, mis toodab antikehi. Need ründavad soole limaskesta, tekitades põletikku, kõhulahtisust, kõhukinnisust, krampe, alatoitumust ja väsimust. Tsöliaakia all kannatab ligikaudu 1% inimestest, ehkki paljudel esinevad vaid kerged sümptomid ja nad pole oma seisundist sageli teadlikudki.

Märksa haruldasem on nisuallergia, mille korral tekib immuunvastus teiste nisus sisalduvate valkude suhtes. Sümptomid avalduvad kiiresti pärast nisutoodete söömist või jahutolmu sissehingamist, mõnikord ka vahetult nisusöömisele järgnenud sportimise järel.

Nii et kui teil on terviseprobleeme, mille puhul kahtlustate seost nisuga, tuleks esmalt lasta end tsöliaakia ja nisuallergia suhtes testida.

Siiski kurdavad paljud, kelle testi tulemus on nende vaevuste suhtes negatiivne, et nisutooted tekitavad neil kõhuvalu, puhitust, peavalu, uimastust ja unisust. Selle kohta öeldakse üldiselt „gluteenitalumatus“, ehkki selle ametlik nimetus on mittetsöliaakiline gluteenitundlikkus (non-coeliac gluten sensitivity, NCGS). Väidetakse, et selle all kannatab kuni viiendik inimestest. Selle häda olemasolu üle aga vaieldakse endiselt.

Mitmes väikeses uuringus on leitud, et mõnel inimesel ilmnevad nisu süües soolestikuga seotud sümptomid, mis gluteenist loobudes tihtipeale kaovad. Võib tunduda, et see toetab igati NCGSi olemasolu, ent välistatud ei ole võimalus, et põhjus peitub milleski muus kui gluteenis. Üha enam tõendeid viitab sellele, et asi tõesti nii on. See miski muu võib olla rühm süsivesikuid, mida tähistatakse koondnimetusega FODMAP.

Sellele vaatamata ollakse kindlast teaduslikust seisukohast veel kaugel.

 

Mis on FODMAP-süsivesikud?

FODMAP – süsivesikud, mis peensooles hästi ei imendu, „passivad“ seetõttu soolestikus, kus bakterid neid kääritavad. Nii tekib suurel hulgal gaase, mis tekitab ebamugavusi. Teatavaid FODMAP-süsivesikuid on nisus rohkesti, ent neid on hirmutavalt palju teisteski toitudes ja jookides, mille hulka kuuluvad näiteks sibulad, spargel, paprikad, õunad, kuivatatud puuviljad, herned, mesi, piim, jäätis, paljud magusained ja õlu. Suurimad süüdlased on sibulad, küüslauk, rukis, oder, nisu.

Akronüüm FODMAP tähistab fermenteeritavaid oligosahhariide, disahhariide, monosahhariide ja polüoole. Suurem osa neist on suhkrumolekulid – üksikult või ahelates. Oligosahhariidi osa moodustavad enamjaolt fruktoosi või galaktoosi lühikesed polümeerid (st fruktaanid või galakto-oligosahhariidid). Disahhariid on enamasti laktoos, monosahhariid fruktoos. Polüoole nimetatakse ka suhkrualkoholideks, nende hulka kuuluvad sorbitool, mannitool, ksülitool ja maltitool. Kõiki neid kasutatakse väikese kalorsusega magusainetena.

Seega ei pruugi inimesed, kes ütlevad, et neil on nisutalumatus, tingimata eksida: nad võivad olla tundlikud mitte gluteeni, vaid FODMAP-süsivesikute, eelkõige nisus sisalduvate fruktaanide suhtes. Gluteenivaba toitumine vähendab paratamatult kokkupuudet FODMAP-süsivesikutega ligikaudu 50 % võrra. Seda illustreeris hiljutine uuring, milles tsöliaakiata täiskasvanutele, kes olid gluteenivabal dieedil, anti teraviljabatoone, mis sisaldasid ohtralt gluteeni (kuid mitte FODMAP-süsivesikuid), fruktaane või mitte kumbagi neist. Need, kes said fruktaanibatooni, täheldasid rohkem puhitust ja teisi soolega seotud sümptomeid kui teised kaks rühma. Gluteeni- ja kontrollrühm olid eristamatud.

 

Ärritud soole sündroom

Soole ärritussündroomiga inimestest kuni 70 %-l leevendab nende toitude vähene tarbimine valu ja puhitust. Ärritatud soole korral peetakse väikese FODMAP-sisaldusega dieeti nii tõhusaks, et nüüd soovitavad seda koguni Ühendkuningriigi riiklik tervishoiuteenistus ning muud asutused, sealhulgas Austraalia gastroeneroloogia ühing. Selline dieet võib leevendada muidki seedeelundkonna hädasid, sealhulgas reflukshaigust ja seedehäireid. Kuid FODMAP-ideta toitumine ei ole sugugi lihtne. Need sisalduvad nii paljudes toitudes, et neist on erakordselt keeruline täiesti lahti ütelda.

Õnneks on sümptomeid tekitavad FODMAPI-süsivesikute liigid ja kogused inimeseti tohutult erinevad, mistõttu tuleb paljudel nende suhtes tundlikel inimestel kasu saamiseks loobuda üksnes mõnest toiduainest. Kuid neile jälile saamine ei pruugi olla kerge. Paljud näevad kõrvaldatavate toitude väljaselgitamisega vaeva. Väikese FODMAP-sisaldusega toidusedeli kavandamiseks on küll raamatuid ja rakendusi, kuid see on raske ja keerukas protsess ja üldjuhul läheb vaja professionaalse dietoloogi abi.

Ehkki on ahvatlev mõelda, et väiksem FODMAP-süsivesikute tarbimine võib meile kõigile kasu tuua, ütlevad asjatundjad, et kui teil sooleprobleeme ei esine, puudub igasugune põhjus väikese FODMAPA-sisaldusega dieedi pidamiseks, kuna see ei pruugi teie tervisele kasulik olla. Seedehäirete all kannatajatele on hea uudis see, et kõiksugu asjassepuutuvaid sümptomeid ja nende põhjuseid uuritakse rohkem kui eales varem.

Riina Tõra



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt