Teadusuuringud gluteeni sisaldavate teraviljade ja skisofreenia seostest

15. mai 2015 kell 19:46



sad-breadKas gluteeni sisaldavate teraviljade tarbimine mõjutab psühhiaatriliste häirete, nagu skisofreenia väljakujunemist? Seda küsimust on teadlased uurinud juba üle 60 aasta. Esimesed ülestähendused emotsionaalsete häirete paranemisest gluteenivaba dieedi tagajärjel on pärit aastast 1951. Järgnevatel aastatel leidsid erinevad teadlased, et tsöliaakia all kannatajate hulgas esineb sageli ka psühhiaatriliste probleemidega inimesi. Avastus, et tsöliaakia ning gluteenitalumatus on skisofreenikute hulgas sagedamini esinev kui tervete inimeste puhul, avas tee täpsemate uuringute jaoks.

 

1966. aastal avaldati tähelepanu vääriv epidemioloogiline uurimus ajakirjas The American Journal of Clinical Nutrition pealkirjaga “Nisu tarbimine ja skisofreeniaga seotud vastuvõtud haiglatesse II maailmasõja ajal“, milles püüti kinnitada võimalikku seost skisofreenia ja tsöliaakia vahel, uurides väidetavat langust vaimse tervise probleemidega haiglatesse vastu võetud patsientide hulgas sõja ajal. Töö autor F. C. Dohan võttis vaatluse alla selle, kui palju naisi võeti Soomes, Norras, Rootsis, Kanadas ja USA-s skisofreenia diagnoosiga vastu vaimuhaiglatesse enne ja pärast II maailmasõda. Seejärel võrdles ta neid numbreid nisu ja kaera tarbimisega nendel perioodidel. Tema töö põhjal leiti, et kui teravilja tarbimise kvoodid vähenesid, vähenes ka esmakordselt skisofreeniaga haiglasse vastu võetud patsientide hulk.

Sellest ajast on avaldatud suur hulk teadustöid, mis seostavad gluteeni sisaldavate teraviljade tarbimist skisofreeniaga. Üks värskemaid teadustöid selles vallas avaldati 2013. aastal ajakirjas World Journal of Biological Psychiatry ning kandis pealkirja “Kõrgenenud gliadiini antikehade tase skisofreeniaga isikutel“. Selles võrreldi 950 skisofreenia all kannatava inimese verenäite 1000 terve kontrollgrupi inimese verenäitudega. Leiti, et gliadiini-vastaste antikehade esinemise tõenäosus on skisofreenikute hulgas 2,13 korda kõrgem, mis viitab sellele, et skisofreenia all kannatavatel inimestel on suurem tõenäosus kogeda immuunsüsteemi vastureaktsiooni nisuvalkudele.

 

Kuidas gluteen immuunsüsteemi mõjutab?

Gliadiin on üks osa gluteeni valgust, mida peetakse peamiseks nisus leiduvaks immuunsüsteemi kahjustavaks aineks. Tsöliaakia ehk gluteenenteropaatia puhul kahjustub päriliku eelsoodumusega isikutel immuunsüsteemi vahendusel gliadiini sisaldavate toitude toimel peensoole limaskest – järk-järgult hävivad limaskesta hatud kuni täieliku kadumiseni. Et just peensoole limaskesta hattude kaudu imenduvad organismi kõik toitained – valgud, lipiidid, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained ja mikroelemendid –, kujuneb kahjustunud peensoole limaskestaga tsöliaakiahaigel nende vaegus.

Gliadiini antikehade leidmine nii tsöliaakiahaigete kui ka skisofreenia all kannatavate inimeste verest viitab mitmele asjaolule. Eelkõige näitab see, et gliadiin ei ole vastavate ensüümide toimel lõhustatud aminohapeteks, vaid on läbinud soolebarjääri makromolekulina ning põhjustanud seetõttu immuunsüsteemi reaktsiooni. On leitud, et gliadiin suurendab üldiselt sooleseina läbilaskvust, avades sellega “Pandora laeka“ ja põhjustades autoimmuunreaktsiooni erinevatele toitudele. Gliadiini vastu tekkinud antikehadel on kalduvus seostuda närvisüsteemi struktuuridega, mis võib selgitada, miks need panustavad neuroloogiliste komplikatsioonide väljaarenemisse. Üks 2004. aastal avaldatud uuring näitab, et ka autistlikel lastel on sageli veres gliadiini vastaste antikehade hulk kõrgenenud.

 

Kas ainult skisofreenikute probleem?

Gluteeni ja gliadiini alane teadustöö tõstatab laiema küsimuse. Kui pea 27%-l kõigist inimestest on veres gliadiini-vastased antikehad ning teadmata põhjusega neuroloogiliste häirete all kannatavatest inimestest on need antikehad kuni 57%-l, siis kas on sellest võimalik järeldada, et gluteeni sisaldavad teraviljad mõjutavad negatiivselt kõigi inimeste vaimset tervist?

On selge, et nisu mõjutab palju suurema hulga inimeste tervist, kui tänapäeva konventsionaalne meditsiin seda tunnistab. Kõikide vaimse tervise probleemide põhjuste hulgas on liiga palju varieeruvaid tingimusi, et saaks viidata gluteenile kui ainsale põhjusele. Kuid isiklik kogemus on sama väärtuslik kui topeltpime platseebo/kontrollitud teadusuuring. Kui sa eemaldad mõneks ajaks gluteeni sisaldavad teraviljad oma menüüst ning tunned, et nii su füüsiline kui ka vaimne tervis on paranenud, siis ei ole sul enamat tõendusmaterjali tarvis. Muutus ei saa loomulikult toimuda lühikese ajaga. Selleks, et tulemusi hinnata, on vaja gluteenivaba dieeti pidada minimaalselt kaks kuud.

 

Allikad: AJCN, NCBI, Wake Up World, Eesti Tsöliaakia Selts, Green Med Info

Foto: ditchthegluten.com

 

Toimetas Katrin Suik

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.