Kookosjahu – gluteenivaba ja kiudainerikas alternatiiv nisujahule

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

16. detsember 2013 kell 11:59



Inimesed, kes tsöliaakia, gluteenitalumatuse või seedimisprobleemide tõttu jätavad oma menüüst gluteeniga tooted välja, võivad seista tõsise väljakutse ees, sest püüdes gluteeni vältida, näib see äkitselt olevat igas toidus. Eriti võimatu näib alguses küpsetamine, kuna paljud gluteenivabad jahud on hoopis teiste omadustega. Gluteenivaba jahu valmistatakse kõige sagedamini maisi ja riisi baasil, mis ei pruugi olla tervislikum valik kui nisu. Mais võib sageli olla GMO ja rafineeritud riis on toitainetevaene süsivesik, mille ületarbimine võib tuua kaasa ülekaalulisuse ja diabeedi. Üks alternatiiv gluteenivabade küpsetiste jaoks võiks olla kookospiima tootmise kõrvalproduktina toodetav kookosjahu.

 

Kookosjahu on selgelt gluteenivaba, kuna tegemist ei ole teraviljaga. See sisaldab ohtralt kiudaineid ning vähem süsivesikuid kui teraviljajahud. Kookosjahu kiudainetesisaldus on kaks korda suurem kui täistera nisujahus ning viis korda suurem kui pruunist riisist valmistatud jahus. Kiudained on olulised veresuhkru reguleerimisel söömise järel, parandavad seedetegevust ning ainevahetust. Madal süsivesikute sisaldus tähendab seda, et kookosjahust küpsetised ei tõsta veresuhkrut väga kõrgeks, mistõttu võib see olla hea alternatiiv küpsetamisel ka neile inimestele, kellel on kalduvus metaboolse sündroomi ja veresuhkruprobleemide tekkeks ning südame-veresoonkonna haiguste ennetamisel.

Erinevalt tavalistest nisujahust valmistatud küpsetistest võib kookosjahu kasutamine aidata ka ainevahetust kiirendada. Lisaks suurele kiudainetesisaldusele on selles ka ohtralt keskmise ahelaga rasvhappeid, millel on leitud viiruste, mikroobide ja seenorganismide vastane toime ning mis aitavad kiirendada ainevahetust, olles kehale kiireks ja mugavaks energiaallikaks. Üks teadusuuring näitas, et keskmise ahelaga rasvhapped olid ainevahetuse kiirendamisel kolm korda tõhusamad kui pika ahelaga rasvhapped. Kuna kookoses leidub rikkalikult seene- ja bakteritevastast kaprüülhapet ja lauriinhapet, siis saab seda kasutada igasuguste seenhaiguste raviks.

Mineraalide sisalduse osas väärib märkimist kookose suur mangaanisisaldus. Mangaan aitab paljudel teistel mineraalidel ja vitamiinidel paremini imenduda, toetab immuunsüsteemi, kilpnäärme tervist ning aitab kontrollida veresuhkru taset.

 

Kuidas kookosjahu kasutada

Kookosjahu on tekstuurilt kerge ja õhuline ning sobib hästi pannkookide ja muffinite valmistamiseks. Ka maitse poolest meeldib see paljudele tavalistest täisterajahudest enam. Kookosjahul on hea säilivus, kuid üsna madal suitsemispunkt (177 °C), seega ei saa sellega siiski valmistada väga kõrgeid temperatuure vajavaid toite.

Kuna see  absorbeerib kergesti vedelikke, siis saab sellega ka kastmeid ja suppe paksendada. Kõrge kiudainete sisalduse tõttu tasub kookosjahu kasutamisel suurendada küpsetistes vedelike hulka. Nisujahu asendamisel ei piisa puhta kookosjahu kasutamisest – seda soovitatakse jahusegule lisada umbes kolmandiku ulatuses. Kuna see ei sisalda gluteeni, mis vastutab jahu kleepuvuse eest, siis soovitatakse kookosjahuga küpsetamisel lisada rohkem mune, et suurendada taina koospüsivust. Samuti tasub otsida pigem retsepte, mis on algselt kookosjahu baasil loodud, et vältida ebaõnnestumisi. Mõningase harjutamisega võib kookosjahu olla gluteenivaba dieedi puhul väga hea asendusaine.

Loe lähemalt kookosjahu abil küpsetamise kohta siit: Living Without, Healthytude, Free Coconut Recepies

 

Allikad: Natural News, NN 2, Examiner, Science Direct, DOST, Telegram

Artikkel valmis koostöös loodusravipoe-ökoapteegiga Eliksiir

eliksiir

 

 

Foto: healthyindulgences.net

 

Toimetas Katrin Suik 

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt