Eestlased ületasid kodanikupalga algatuse kvoodi üllatava lõpuspurdiga

16. jaanuar 2014 kell 9:02



kodanikupalkÖöl vastu 15. jaanuari lõppenud kampaania käigus andsid eestlased 4884 toetusavaldust Euroopa kodanikualgatusele tingimusteta kodanikupalga kohta, ületades kodanikualgatuse reeglites ettenähtud rahvusliku miinimumkvoodi ja üllatades kampaania korraldajaid erakordse lõpuspurdiga. Idee läbivaatamine oleks saanud Euroopa Komisjoni tööülesandeks juhul, kui üle Euroopa Liidu oleks kogutud miljon toetusavaldust ning sealjuures vähemalt seitse riiki oleksid saavutanud oma riigikvoodi. Toetusavaldusi kogunes ligi 300 000 ning kvoodi täitis kuus riiki.

 

Toetusavalduste kogumise viimasel päeval laekus Eestist 1511 toetusallkirja ehk peaaegu kolmandik nende koguarvust. Kvoodi täitmise pingereas on Eesti euroliidu viies, toetuse protsendilt elanikkonna kohta aga koguni kolmas. Viimaste päevad jooksul ületasid kvoodi ka Bulgaaria, Belgia ja Holland, juba varem olid seda teinud Sloveenia ja Horvaatia.

Üle Euroopa Liidu anti kokku 285 042 toetusavaldust. Sinna hulka on arvatud ka need 8128 pabervormil antud allkirja, mille kohta korraldajatele kampaania käigus infot laekus. See number võib aga suureneda. Eestis anti paberil vähemalt 22 allkirja.

“Need tulemused näitavad, et Euroopa Liidus on vähemalt 285 042 uuendusmeelset kodanikku ja neist 4884 elab Eestis,” märkis kampaania peakorraldaja Eestis, Vahur Luhtsalu. “Need inimesed eelistavad mitte lihtsalt niisama valitsust ja viletsust kiruda, vaid midagi ette võtta parema ühiskonna nimel. Ka üks toetusallkiri seda taotlevale petitsioonile on tegu.”

Ehkki kampaania käigus ei suudetud koguda vajalikku miljonit toetusavaldust selleks, et Euroopa Komisjon baassissetuleku teostatavust põhjalikult uuriks, kinnitas peakorraldaja, austerlane Klaus Sambor, et korraldajad on tulemuse üle rõõmsad. Sambori sõnul oli kodanikualgatuse kampaania üksnes stardipauk Euroopa liikumisele tingimusteta baassissetuleku suunas.

Samuti ei soovi kampaania korraldajad lasta toetusavaldustel kaotsi minna. Selle asemel loodetakse leida võimalusi, et ühendada nii Euroopa Liidu ametliku petitsiooni kui ka petitsioonikeskkonnas Avaaz läbiviidava kampaania tulemused.

Uut samasugust toetusallkirjade kogumist kodanikupalga ideele Euroopa kodanikualgatuste süsteemis sel aastal ei korraldata. Prantsusmaa peakoordinaatori Stanislas Jourdan’i hinnangul on reeglid taoliste “rohujuure tasandi” kodanikurühmade jaoks liiga koormavad. Ta märkis ühtlasi, et kampaania käivitamisel oli Euroopa Komisjoni toetusavalduste kogumise süsteemis mitmesuguseid tõrkeid, mis sisulise töö edasi lükkasid, tähtaja pikendamisega aga komisjon nõus ei olnud.

Tingimusteta baassissetuleku all mõeldakse rahasummat, mis kataks inimese põhivajadused ja mida saaks iga kodanik sõltumata sellest, kas ta saab palka, on ettevõtja või töötu. Selle peamine eesmärk on kaotada ühiskonnast vaesumishirm, mis sunnib inimestele peale enesetsensuuri ning leppimist ebainimlike oludega nii tööl kui ka pereelus.

 

 

Allikad: Basic Income, Kodanikupalk Euroopasse Facebook

Statistikat vaata siit.

Pilt:  Kodanikupalk Euroopasse Facebook

 

Toimetas Mariann Joonas