Kodanikupalga idee toetus Eestis üks euroliidu kõrgemaid

7. jaanuar 2014 kell 15:04



cropped-logo-eci-ubi-eifbiEestlaste toetus tingimusteta baassissetuleku alasele Euroopa kodanikualgatusele on Euroopa Liidus üks kõrgemaid. 7. jaanuari hommikuks oli toetust avaldanud 2203 Eesti elanikku ehk 0,17 % elanikkonnast, mis on Euroopa Liidu kolmas tulemus Sloveenia ja Horvaatia järel (vastavalt 0,39 ja 0,28 protsenti). 

 

Kuigi initsiatiiv ei ole Euroopas saavutanud massilist toetust, on see ometi esile kutsunud põnevaid arutelusid, ühte sellist saad kuulata näiteks Kuku raadio arhiivist.

Allkirju idee toetuseks saab veel anda nädal aega, tähtaeg kukub 13. jaanuari õhtul. Kahe kuu jooksul on eestlaste toetus kodanikualgatusele kümnekordistunud. Kui esimese kümne kuuga suudeti Eestis koguda 216 toetusavaldust (17. novembril), siis 7. jaanuari pärastlõunaks oli toetusavaldusi 2203.

Kampaania ühe Eesti-poolse koordinaatori Jaanus Nurmoja sõnul võib seda küll seletada ka õnnestunud teavitustööga, mis novembris käivitus, kuid eelkõige näitab see taas, et eestlased on Euroopa Liidus ühed uuendusmeelsemad.

”Nagu näha, ei väljendu eestlaste uuendusmeelsus ainult infotehnoloogia arengus ehk kõikvõimalike e-rakenduste levikus ja e-riigis, vaid ka suhtumises ühiskonda, sealhulgas soovis leida lahendusi, mis raviksid välja vaesuse või vähendaksid seda oluliselt,” sõnas Nurmoja. “Eestlastel on eurokeskmisega võrreldes vähem hirmu uue ja senikogematu ees, ka nende muudatuste ees, mida võib sotsiaalsetesse suhetesse kaasa tuua tingimusteta baassissetulek. Ollakse rohkem valmis avalikeks diskussioonideks sel teemal.”

Toetajaskonna osakaalult järgnevad Eestile Belgia, Ungari ja Luksemburg. Eurokeskmisele lähedal on prantslased, sakslased, tšehhid ja bulgaarlased. Kõige nõrgemalt on toetust avaldatud Itaalias. Pea sama nõrgaks on jäänud toetus ka Lätis, Leedus, Küprosel, Poolas ja Suurbritannias, kus toetusallkirju on andnud vaid 0,01 % elanikkonnast.

Tingimusteta baasissetulek ehk kodanikupalk oleks püsiv sissetulek, mida makstaks igaühele sõltumata sellest, kas ta saab töötasu,
on töötu, ettevõtja või pensionär. Idee järgi kaotaks baassissetulek inimestel vaesumishirmu ja vabastaks nad nii senistest sõltuvussuhetest, mis takistavad neil tegemast elus olulisi valikuid.

“Näiteks perevägivallaohvril, kellel oleks tänases olukorras majanduslikult väga keeruline vägivaldsest suhtest lahkuda, kaoksid senised nn rahakotiahelad ning ta saaks võtta lapsed ja vabalt minema kõndida. Keegi ei söö kellegi peost,” selgitas Nurmoja.

Euroopa kodanikualgatusele on veel võimalik internetis toetust avaldada kuni 13. jaanuari õhtuni. Interneti teel saab seda teha aadressil sign.basicincome2013.eu.

Reeglite järgi peab enne 14. jaanuari koos olema miljon toetusavaldust, et Euroopa Komisjon kohustuks tingimusteta baassissetuleku ideed läbi vaatama, korraldama teostatavusuuringuid ning kuulamise Euroopa Parlamendis. Vähemalt seitsmel riigil peab olema sealjuures täidetud miinimumkvoot. Eesti kvoot on 4500 toetusavaldust ning see on täidetud peaaegu pooles ulatuses – selle protsendi poolest on Eesti praegu 8. kohal.

 

 

Lisainfot: Kodanikupalk Euroopasse, Jaanus Nurmoja blogi

Pilt: basicincome2013.eu

 

Toimetas Sander Soomaa