Foto: Michael Fenton / Unsplash

Riigikogu kiitis heaks niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut, vahendab ERR.

69 poolt- ja kaheksa vastuhäälega riigikogus vastu võetud nõusolekuseadus viib Eesti karistusseadustiku vastavusse Istanbuli konventsiooniga ja sätestab, et igasugune nõusolekuta seksuaaltegevus on karistatav.

Seadusesse pandi ka täpselt kirja, milline peab olema suguühteks antav nõusolek: see peab olema antud teadlikult ja vabatahtlikult, olema väljendatud sõnaliselt või mõnel muul arusaadaval viisil, antud enne suguühet ja olema olemas kogu teo jooksul.

Poliitikud ei ole ühel nõul

“Nõusolekuseadus annab ühiskonnale selge signaali, et seksuaalsuhe peab põhinema vastastikusel nõusolekul, austusel ja see on samm kaasaegse euroopaliku õigusruumi suunas Nagu spetsialistid on välja toonud, siis see aitab eelkõige kannatanut ning aitab tal võib-olla kiiremini abi minna otsima,” ütles reformierakondlane Madis Timpson.

Endine riigi peaprokurör, parempoolsete erakonna juht Lavly Perling osutas aga, et seaduse tekst üksi ei aita ühtegi inimest: “Kui jälle vastu ei tule neid meetmeid, et me päriselt kuulame kannatanuid, et õigussüsteem julgeb nende juhtumitega kohtu ette minna. Me proovime seda praktikat muuta. Me kasutame kõikvõimalikke tänapäeva kaasaja võimalusi nende raskete vägistamiskuritegude menetlemisel, et siis jällegi seadus üksi ei aita.

Keskerakonna liige Peeter Ernits ei pea seadust üldse vajalikuks, sest vägistamise koosseis on lahendatud ka praeguses karistusõiguses. “See on jälle lahtisest uksest sisse murdmine. Loomulikult väevõimuga võtmine on lubamatu ja nõusolek on vajalik. Aga seadustega ei peaks lahendama hariduslikke ja kultuurilisi probleeme,” sõnas Ernits. Samas õigustas Ernits ise sisulist vägistamist sotsiaalmeedias veel eelmisel nädalal.

Andre Hanimägi sotsiaaldemokraatidest peab siiski vajalikuks, et seadus paneb kannatanu samasse fookusse sarnaselt teiste kuritegudega, kus oluline pole mitte, kas hakati vastu, vaid ohver on see, kelle vastu on suunatud lubamatu tegu.

“Mis aga ei muutu, on süütuse presumptsioon ja tõendamise koormus. See tähendab, et igal juhul peab olema kohtul väljaspool kahtlust selge, et inimene on süüdi. Aga nii nagu ka täna, saab see tõenäoliselt olema ka edasipidi keeruline olukordades, kus on sõna-sõna vastu,” selgitas Hanimägi.

Kui president seaduse välja kuulutab, hakkab see kehtima järgmise aasta 1. jaanuarist.

Allikad: ERR, lingid artikli sees

Toimetas Sander Soomaa