Polarsterni viimane Arktika-ekspeditsioon jahutab kliimahüsteerikuid

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

25. september 2023 kell 15:54



Foto: Wikimedia Commons / Hannes Grobe, Alfred Wegener Institute – CC BY-SA 2.5 

Bremerhaveni Alfred Wegeneri Instituudi (AWI) uurimisjäämurdja Polarstern naaseb oma Arktika-reisilt. Kahekuulise ekspeditsiooni eesmärk oli uurida jää sulamise ja jääaluse elu olukorda. Kuigi laeva oodatakse Bremerhavenisse alles 1. oktoobril, on kruiisijuht ja instituudi direktor Antje Boetius juba teatanud esialgsetest järeldustest.

 

Merebioloogi sõnul eeldasid nad, et nad seisavad silmitsi “tugeva sulamisega”, kuid tegelikult ei leidnud meeskond uut merejää miinimumi nagu üksteist aastat tagasi. Ja ei mingit auklikku merejääd nagu 2019. ja 2020. aasta Mosaiigi ekspeditsioonidel. Selle asemel täheldasid teadlased “jäämaastiku täielikku muutumist”: “Jää näeb nii erinev välja, et veetsime osa ekspeditsioonist selle väljaselgitamiseks, et mis seal siis toimub.”

 

Uurimisrühm ootas halvimat

Pardal olnud teadlased ootasid merejää osas tegelikult halvimat. “Olime liikvel dramaatiliste kuulujuttudega: Atlandi ookeani kuumalained, El Niño algus (toimetaja märkus: kliimakõikumised), kõigi aegade kuumim globaalne suvi,” loetleb Boetius.

“Aga seal ei ole enam sulalaike, kogu maastik – sealhulgas jääalune eluvõrgustik kuni süvamereni – on taas muutunud, ütles Antje Boetius.

Teadlased peavad muutuste põhjuseks ebatavalist ilmastikunähtust: Euraasia basseini Siberi piirkonna madalrõhusüsteemid hoidsid jääriiuli, mis tavaliselt triivib ja sulab, kompaktsena ja seega kaitstes seda.

Uurimisrühm järeldab oma tähelepanekust, et ilmastikunähtused mängivad jää arengus suurt rolli. Seda on raskem ennustada kui kunagi varem, rõhutab Boetius. Sel aastal aga vedas ekspeditsioonil Arktikas nii merejää kui ka kogu sealse keskkonna uurimisel: teadlased sattusid oma teekonnal seni avastamata jääliustikele ja vaatlesid elu süvameres.

 

Üsna üllatavad tulemused

Samuti leidsid nad, et jääkarusid võis suurtes piirkondades kohata harva ja mõnes piirkonnas puudusid merejää all vetikad, mis on paljude liikide toitumise aluseks. Ekspeditsiooni tulemused, millest mõned on üllatavad, lubavad AWI direktor Antje Boetiusel öelda üht: sellised uurimisreisid on ka tulevikus üliolulised.

Aga lihtsas keeles: olukord pole sugugi nii hull, kui kardeti leida ekspeditsioonil, mis sai alguse poliitikute, kliimahäirete ja 99-protsendilise konsensusliku teaduse pessimistlikest ootustest – pigem vastupidi. Valitsuste poolt levitatava kliimahäire valguses see uudis ilmselt peavoolumeediasse ei jõua.

 

Allikad: ansage.org, butenunbinnen.de

 

Tõlkis Hando Tõnumaa



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt