Kauges galaktikas käis erakordselt ere gammasähvatus

6. mai 2013 kell 9:45



HyperNova1_LG

Gammasähvatused on kõige võimsamad plahvatused, mida universumis toimub. Nüüd on astronoomid taas näinud ühte eriti eredat gammasähvatust, mis ka kestis suhteliselt pikka aega. Energilise kiirguse sähvatust Lõvi tähtkujus märkas laupäeval, 27. aprillil esmalt NASA kosmoseteleskoop Fermi, vahendas ERR.

 

Sähvatus vältas mitu tundi, nii et ka paljud teised teleskoobid jõudsid seda veel vaadelda. Tavaliselt vältavad gammasähvatused mõnest millisekundist mõne minutini. Astronoomid selgitasid välja, et gammasähvatus toimus meile suhteliselt lähedal, vaid 3,6 miljardi valgusaasta kaugusel. Tavaliselt näeb neid sähvatusi siis veel kaugemal.

Gammasähvatused arvatakse tekkivat sellest, kui kiirelt pöörlev ja supernoovana plahvatav täht tõmbub ühtäkki kokku ülitihedaks neutrontäheks või lausa mustaks auguks. Selle kokkutõmbumise ajal kiirgab täht arvatavasti vaid ühes kitsas sihis kõrge energiaga elektromagnetkiirgust, mida nimetatakse gammakiirguseks.

Seda, et suurem osa gammasähvatusi leiab aset meist väga kaugel, seletatakse asjaoluga, et need sähvatused on väga harukordsed. Arvatavasti toimub neid tavalises galaktikas miljoni aasta jooksul vaid mõni üksik. Kui aga mõni sähvatus meie Linnutee galaktikas toimuma juhtuks ja selle kiir Maad tabaks, võiks tulemuseks küll olla looma- ja taimeliikide massiline häving.

Sellise kokkusattumuse tõenäosus on õnneks väga väike. Aprilli lõpul nähtud sähvatuse kiir tuli küll meie suunas, aga kiire allikas oli meist õnneks siiski nii kaugel, et see uudis jääb kindlalt vaid teadusrubriiki.
Allikas: ERR

Algallikas: ArsTechnica

Foto: Slate

 

Toimetas Mariann Joonas