NASA: komeet Ison võis ellu jääda

29. november 2013 kell 18:31



ison-peri-11-28-2013-580Eile kirjutasime komeet Isoni pika rännaku tipphetkest , millele elas kaasa kümneid, kui mitte sadu tuhandeid inimesi. Kui komeet Päikese tagant uuesti välja ei ilmunud, arvati, et see ei pidanud meeletule kuumusele ja gravitatsioonile vastu ning hävines, kuid nüüd märgitakse NASA kodulehel, et Ison võis ellu jääda.

 

ison-survives_0

 

Ison – Schrödingeri planeet

Kuna teadlased ei ole veel täiesti kindlad, kas komeet on elus või mitte, on seda hakatud Schrödingeri komeediks kutsuma. Selgituseks: füüsik Erwin Schrödingeri väljamõeldud kass on üks kuulsamaid loomi füüsika ajaloos, kirjutab Tiit Kändler Eesti Päevalehes. Kvantfüüsika teooriates elav Schrödingeri kass sümboliseerib nimelt 20. sajandi ühte olulisemat murrangut – Newtoni reeglipärase ja ennustatava maailma asendumist kvantmehaanilisega, kus valitseb “Tema Kõrgus Tõenäosus“.

Kui Ison lendas eredana ja pika sabaga Päikese poole, olid kõigi huviliste lootused kõrgele kruvitud. Kui aga komeet jõudis periheeli (orbiidi Päikesele lähimasse punkti), hakkas komeedi tuum märkimisväärselt kahanema ning näis aurustuvat. Ja kui komeet ei ilmunud eeldatavast kohast Päikese tagant välja, arvati, et komeet hävines. Sellele järgnes mitu tundi segadust ning komeedi otsimist Päikest jälginud teleskoopide nagu SOHO ja STEREO fotodelt. Ainus, mida nähti, oli heledam triip, mis jätkas komeedi trajektoori, aga seda peeti kõigest tolmurajaks, mis lendab edasi pärast komeedi hukku.

“See üllatas meid veidi, aga me oleme varemgi näinud Päikest riivavate komeetide jälgedest tolmupilvi, seega polnud see just eriline üllatus ja me ei muutnud oma seisukohta komeedi hukust. Me vaatasime ja ootasime, et tolmurada hajuks, aga seda ei juhtunud,“ kirjutas Washingtoni mereväe uurimiskeskuse astrofüüsik Karl Battams NASA komeedi Ison jälgimise kampaania blogis.

Tõepoolest, hajumise asemel hakkas see tolmurada reedel eredamaks muutuma. Battams ütles selle kohta: “Viimastel LASCO C3 ülesvõtetel näeme, et miski hakkab vaikselt uuesti eredamaks muutuma. See võib siiski komeet olla!“

 

Astrofüüsikute teooria

Battamsi ja tema kaasteadlase Matthew Knighti teooria Isoni komeedi kohta on järgmine: Ison lendas Päikese poole ning hakkas veidi lagunema, kaotades täielikult oma saba. Mis teiselt poolt välja tuli, oli väiksem tükk, millel võib veel olla tuum ja mis hakkas välja tulles uuesti tolmu ja gaasi eritama, mistõttu nähti selle uuesti eredamaks muutumist.

“Kuigi meie esialgses teoorias on kindlasti auke, tundub praegu, et mingi osa Isonist jäi alles ning vabastab aktiivselt materjali. Meil pole õrna aimugi, kui suur selle tuum on, kui seda üldse on. Kui aga tuum on, on ikka liiga vara öelda, kui kauaks see ellu jääb. Kui see jääb ellu rohkem kui paariks päevaks, on siiski liiga vara öelda, kas see on öises taevas nähtav. Kui see isegi on nähtav, on liiga vara öelda, kui ere see on…“ teoretiseeris Battams.

Tavainimesi aga huvitab kõige enam küsimus, kas me ikka saame seda sajandi eredaima komeedi valgusmängu detsembri alguses oma silmaga näha või mitte. Battams ei soovinud sellele küsimusele otsest vastust anda, aga mainis, et kui neid sunnitakse spekuleerima, siis tema ja Knight ütleksid, et mingi jäänuk Isonist peaks olema tuleval nädalal nähtav, aga ta rõhutas, et see on äärmiselt spekulatiivne seisukoht.

“Täna hommikul arvasime, et komeet on suremas ning lootus kadus, kui see kadus vaateväljalt. Aga nagu jäine fööniks tõusis see päikesekroonist ning – vähemalt mingi aja – särab taas,“ ütles ta. “See on vaieldamatult olnud kõige ebatavalisem komeet, mida Matthew ja mina, koos kõikide teiste astronoomidega, oleme näinud.“

Hoiame Isonile pöialt!

Vaata komeedi rändu siit.

Vaata videot Isoni “elu tipphetkest”:

 

 

Allikad: Washington Post, The Register, BBC, NASA

 

Loe ka: ERR Teadus

Fotod: en.es-static.us, NASA

 

Toimetas Marlen Laanep