Tõehetk on käes: komeet Ison möödub täna Päikesest

28. november 2013 kell 16:52



comet-ison-encke-11-22-2013Täna, Eesti aja järgi kell 20.35 peaks komeet Ison sooritama Päikesest möödalennu. Kui komeet suudab Päikesest ligi 1,2 miljoni kilomeetri kauguselt mööda lennata ilma hävinemata, võib see olla Maalt nähtav järgmisel nädalal. Komeedi lendu peetakse lausa sajandi suurimaks kosmoloogiliseks sündmuseks.

 

Komeedi Ison avastasid eelmisel aastal kaks Vene amatöörastronoomi Vitali Nevski ja Arjom Novitšonok. Juba siis oli komeet erakordselt ere, tõotades hämmastavat kosmilist vaatemängu, kui see Päikesele läheneb.

Nüüdseks on suur hetk kätte jõudmas ning komeet, mis lahkus päikesesüsteemi välisservalt üle 5,5 miljoni aasta tagasi, peab vastu pidama temperatuuridele, mis tõusevad 2760 °C-ni. See on aga nii kuum keskkond, milles aurustuma ei hakka mitte ainult komeedi jää, vaid ka tolm ja kivi ise.

NASA maalähedaste objektide programmis töötav astronoom Donald Yeomans ütles kosmoseagentuuri veebilehele postitatud intervjuus: “On kolm võimalust, kui see komeet lendab Päikesest mööda. Esimene on elada Päikesest möödumine üle ja siiski jääda võrdlemisi eredaks, palja silmaga nähtavaks objektiks. Teiseks võimaluseks on, et Päikese gravitatsioon rebib Isoni tükkideks, nii et moodustub mitu suurt tükki ja kolmanda võimalusena laguneb see tolmupilveks.“

Teadlaste hinnangul peaks Isoni diameeter olema umbes 200 meetrit, et elada üle nii lähedane kokkupuude Päikesega. Hiljutised mõõtmised aga näitavad, et komeet on sellest kaks korda suurem ning võib-olla isegi 1200-meetrise läbimõõduga. Kui see Päikesest mööda lendab, on selle kiirus umbes 781 km/h ning komeet hakkab uuesti päikesesüsteemi serva poole liikuma.

 

Ison – päikesesüsteemi “dinosauruse luud“

Ison on pärit Öpiku-Oorti pilvest, mis on Päikesest 10 000 korda kaugemal kui Maa ning kuna komeet oli Oorti pilves viimased 4,5 miljardit aastat, peetakse seda omaette reliktiks. Mõned teadlased on seda kirjeldanud kui “päikesesüsteemi moodustumise dinosauruse luud“. Öpiku-Oorti pilvest on varemgi tulnud Maast mööduvaid ja Päikest riivavaid komeete, Ison on aga unikaalne.

Washingtoni mereväe uurimiskeskuse astrofüüsik Karl Battams ütles: “Me pole kunagi näinud sellist komeeti, mis pärineb Oorti pilvest ning on ühtlasi ka Päikest riivaval orbiidil.“ Komeedi hiljutiste ereduse muutuste kohta, mis võivad viidata selle killustumisele, ütles ta: “See on kummaliselt käitunud. Vaatamata sellele, mis juhtub, on see juba olnud teaduse jaoks suur hetk.“

Küsimusele, millal me teame, kas Ison elas Päikesest möödumise üle või mitte, vastas Battams järgmiselt: “See on keeruline küsimus, sest me pole kunagi varem olnud tunnistajateks nii suurele komeedile, mis tuleb nii kaugelt ja möödub Päikesest nii lähedalt. Me ei tea, kas Ison elab selle üle, kuni see päriselt seda teeb või aurustub meie silme all. Isegi kui me näeme seda homme Päikese atmosfäärist välja ilmumas, ei tähenda see tingimata, et komeedi tuum on ühes tükis. 2011. aastal olime tunnistajateks komeet C/2011 W3 (Lovejoy) päikesekroonist läbilendamisele, kus see oli näiliselt ühes tükis. Aga umbes kaks nädalat hiljem mõistsime, et selle aja jooksul, mil see möödus Päikese lähedalt, sai selle tuum kannatada ning oli tegelikult täielikult lahustunud umbes päeva jooksul. Sellele vaatamata oli komeet esmaklassiline vaatemäng lõunapoolkeral selle jälgijatele, seega on see Isonile heaks endeks.“

Neile, kes tahavad komeedi tõehetkele kaasa elada, soovitatakse liituda NASA ekspertide Google’i leheküljega, kus näidatakse otseülekannet NASA Päikest vaatlevalt SOHO satelliidilt ning Kitt Peaki observatooriumi päikeseteleskoobist. Vaatlus toimub Eesti aja järgi 20.00–22.30. Eksperdid vastavad ka Twitteri vahendusel küsimustele.

Vaata ka videot komeet Isonist, mis on tehtud 20.–25. novembril NASA Stereo vahendusel:

 

Allikad: The Guardian, BBC, The Telegraph, EarthSky.org

Foto: earthsky.org

 

Toimetas Marlen Laanep