Augud lehmade keres – vajalik teadustöö?

29. jaanuar 2013 kell 10:22



cow2cw1

Mõningates USA farmides tehakse juba aastaid lehmade peal üsna õõvastavaid katseid. Nende keresse paigaldatakse toru, mis viib otse looma makku. Katse eesmärk on piima ja liha kvaliteeti parandada: toru abil jälgitakse seedimise kulgu, vaadatakse, kui kiiresti mingid ained ära lagundatakse ja millised üldse söödaks ei sobi. Lisaks saab sel viisil ise seedimisele kaasa aidata – pista aga käsi sisse ja sega.

Kuigi auk kehas näib nagu stseen ulmefilmist, on erinevate loomade seedimist sarnaselt jälgitud juba 150 aastat. Sellise praktika hüppelise kasvu põhjuseks tänapäeva piima- ja lihakarja juures olevat aga söödad, mida veise magu ise täielikult seedida ei suuda. Näiteks on USA-s põhiliseks loomasöödaks mais, mis ei ole põlisele rohusööjale just kõige sobivam toit.

Bill Kurtis, kogenud veisekasvataja ja uudisteankur, on öelnud, et lehmale rohu asemel maisi söötmine on nagu bensiinimootoriga autosse diisli tankimine. Tema, nagu ka paljude teiste talunike kogemus näitab, et kui loobuda odavamast maisisöödast ja asendada see kallima rohu ja heinaga, on loomadega muresid vähem, nende tervis ja seedimine on korras ning samuti on liha ja piima kvaliteet mitu korda parem.

Loomulikult on ka väga palju maisi pooldajaid. Suurte veisekasvanduste omanik Bill Haw leiab, et kuigi maisi söötes peab rohkelt vaeva nägema loomade seedimise korrashoidmisega antibiootikumide abil, tasub see rahaliselt kindlasti ära, isegi juhul, kui looma maksa sellega kahjustatakse. „Tänapäeval inimesed niikuinii enam eriti maksa süüa ei armasta, seega on kahju minimaalne,” sõnas Haw intervjuus pbs.org-ile. Lisaks on mais odavam ja võtab vähem ruumi, mistõttu on ka selle transpordi ja hoiustamise kulud tunduvalt madalamad kui näiteks heina puhul.

Võrrandist ei saa kõrvale jätta ka geneetiliselt muundatud maisi, mille tervislikkuses kahtlejaid on teadlaste, talupidajate ja toitumisspetsialistide hulgas kümneid tuhandeid. Kui tervislik saab olla see piim ja liha, mida tootvad loomad söövad küsitava väärtusega toitu, tarbivad regulaarselt ravimeid, on korrast ära seedetrakti tõttu stressis jne. Rääkimata sellest, et maisitoidul looma piima- ja lihatoodang ei sisalda kaugeltki nii palju häid rasvu kui rohtu sööva looma oma.

Kunagist looma seedimist tundma õppida aitavat leiutist on hakatud ära kasutama kasu saamise eesmärgil ja seetõttu peavad kümned tuhanded lehmad ja pullid elama, toru kehas.

Kuidas aga käivad need asjad Eestis? Telegram võttis ühendust ühe suurema kohaliku lihatootja Atria Eestiga ning uuris, kas ka meil tehakse loomade peal selliseid katseid. „Ma ei ole täpselt kursis, millega tegelevad teadlased, aga loomakasvatajad meil küll minu parima teadmise kohaselt millegi ligilähedaseltki sarnasega ei tegele,” kommenteeris Atria pressiesindaja Olle Horm.

Vaata ka videot.
Chris Kala