Austraalia teadlased saavutasid läbimurde: vesinikku saab säilitada pulbrina

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

25. juuli 2022 kell 17:30



Foto: Twitter (fotol Deakini ülikooli teadlased Srikanth Mateti ja prof. Ian Chen)

Teadlased üle kogu maailma otsivad viisi, kuidas vesinikku (H) ohutult ja säästlikult hoiustada. Austraalia Deakini ülikooli uurimisrühm tegi läbimurde: nad suudavad säilitada vesinikku pulbri kujul. See meetod võimaldab vesiniku ohutut ladustamist ja transporti, kirjutab tehnoloogia- ja teadusuudiste veebileht New Atlas. 

 

Erinevalt varasematest tehnoloogiatest hoitakse gaasi pulbrina. Vesinik ise ei tahku, vaid on seotud boornitriidiga. Pulbri valmistamisel kasutatakse uusimaid mehhanokeemia avastusi.

 

Saladus peitub boornitriidpulbri kasutamises

Juhtiv teadlane Srikanth Mateti ei uskunud esialgu oma silmi: enda sõnul kordas ta katset rohkem kui 20 korda, enne kui tulemustes veendus. Saladus peitub boornitriidpulbri (BN) kasutamises. See sobib väga hästi gaaside absorbeerimiseks, kuna on eriti peenike, kuid suhteliselt suure pindalaga.

Protsessi väljatöötamisel ei peetud silmas vesiniku hoiustamist, vaid see oli mõeldud alternatiivina energiamahukale krüotehnoloogiale õli töötlemisel. Teadlaste sõnul sobib see ideaalselt ka vesiniku säilitamiseks ja võib seega kujutada endast olulist edasiminekut ülemaailmses energiatootmise arengus, nagu teatas tehnoloogiaajakiri New Atlas.

Ka üks Saksa uurimisrühm on hiljuti esitanud patendi uut tüüpi ülikõrge efektiivsusega vesinikupatareile. Lisateavet selle kohta vaata siit.

 

Nii töötab uus pulberprotsess

Erinevalt varasemast ei vedeldata ega säilitata vesinikku puhta gaasina. Vesinik juhitakse gaasina boornitriidi kuulveskisse. Kuulveski on pöörlev silinder, mis on täidetud teraskuulidega, mida kasutatakse materjalide jahvatamiseks. Gaasi ümbritseb pidevalt pöörlev boornitriid – see meetod muudab kogu protsessi suhteliselt lihtsaks ja odavaks.

Teadlased suutsid sel viisil tõestada, et boornitriidi jahvatusprotsessi käigus oli vesinik pulbriga mehaaniliselt seotud. Gaasi vabastamine on samuti lihtne: saadud pulbrit tuleb kuumutada. Professor Ian Chen selgitas: “Normaaltingimustes on see segu üsna stabiilne ja vesinik eraldub alles siis, kui seda kuumutata mõnesaja kraadini. Seega on reaalne lootus, et sellest saab praktiline tahkiste ladustamise tehnoloogia – mitte ainult vesiniku, vaid ka ammoniaagi ja muude küttegaaside jaoks.”

Revolutsioon tööstuse jaoks?

Uus tehnoloogia astub kahtlemata alles lapsekingades. Siiski on Austraalia teadlaste avastus hämmastav ja sellel on potentsiaalselt kaugeleulatuvad tagajärjed energiavarustuse tulevikule. Revolutsiooniks peetakse vesiniku säilitamist viisil, mis ei nõua palju energiat ning võimaldab ohutut ladustamist ja lihtsat transporti.

Teadlased möönavad, et veel on pikk tee minna, enne kui saadud teadmisi kütusetootmisel rakendada kasutada. Chen ütleb, et vesiniku vabanemist kontrollitava ja mobiilse paagi väljatöötamiseks tuleb veel palju tööd teha, vahendab Efahrer.

 

Allikad (ja vaata fotosid): newatlas.com + Twitter

 

Tõlkis Hando Tõnumaa



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt