Mõttekoht: kuidas tehnoloogia meie mälu muudab

30. detsember 2013 kell 13:20



yes_the_internet_is_rotting_your_brainMillal sa viimati kellegi mobiiltelefoninumbri meelde jätsid? Ja millal sa haarasid sõpradega vestlemise käigus oma nutitelefoni, et mõnele küsimusele Google’i abiga vastust leida? Tehnoloogia muudab meie igapäevaelu, meie õppimist ja seda, kuidas me oma tähelepanu jagame. Aina suurenev uuringute hulk viitab sellele, et tehnoloogia muudab meie mälufunktsioone (eriti lühimälu) ning mõningatel juhtudel pigem halvendab seda. Halva lühimälu mõju üldistele ajufunktsioonidele ja intelligentsuse tasemele ei tohi alahinnata.

 

 

Kirjanik Nicholas Carr, kes on avaldanud raamatu “The Shallows: What The Internet Is Doing To Our Brains“, kirjutas 2010. aastal väljaandes Wired: “Meie intelligentsi sügavus sõltub võimest liigutada infot teadvuse märkmepaberilt ehk lühimälust meie pikaajalise mälu kartoteeki. Kui faktid ja kogemused sisestatakse pikaajalisse mälusse, siis suudame põimida neid kompleksseteks ideedeks, mis rikastavad meie mõtteid.“

Pikaajalisel mälul on peaaegu piiramatu maht, kuid lühimälu on piiratud ja habras. Tähelepanu kõrvale juhtiv asjaolu võib selle sisu hetkega kustutada. Ning pidev fotode tegemine igas olukorras – väga levinud komme nutitelefonide omanike hulgas – piirab meie võimet tegelikult meelde jätta seda kogemust, mida me pildile salvestame.

 

Info üleküllus teeb selle salvestamise raskemaks

Isegi üksainus internetisessioon võib raskendada info ümbersalvestamist pikaajalisse mälusse ning enamus meist ei suuda efektiivselt hallata selle info üleküllust, millega meid pidevalt pommitatakse. Kui lühimälu on infoga üle koormatud, siis on see nagu klaas, mis on täis saanud ja üle ääre ajab.

Kirjanik ja avalik esineja Tony Schwartz on seda kirjeldanud nii: “See on nagu vee valamine klaasi pidevalt kogu päeva jooksul nii, et see, mis seal juba on, tuleb uue vee lisandudes üle ääre. Me kaotame pidevalt informatsiooni, mida saame – asendame seda pidevalt ning värskelt saadud info jaoks ei ole lihtsalt kohta. See loob väga pealiskaudsed kogemused, tead ainult seda, mis sul hetkel mõtteis on. Ning inimestel on raske infot seedida ja seda mõista, kuna seda tuleb nende suunas nii palju. Tunneme lõpuks ennast üleküllastatuna, sest meil on lõputu hulk fakte ilma viisita neid tähenduslikuks looks siduda.“

 

Internetist on saanud aju “väline kõvaketas“

Uuringud on näidanud, et kui me teame, et digitaalne seade mäletab meie eest informatsiooni, siis jätame väiksema tõenäosusega seda ise meelde. Hiljutine artikkel portaalis Scientific American viitas sellele, et internet on nagu “väline kõvaketas aju jaoks“: info mäletamise sotsiaalne aspekt on asendatud digitaalsete töövahenditega. Mäletamine on ajalooliselt olnud sotsiaalne protsess – me mäletame mingeid asju ja jagame neid teistega, kes omakorda meenutavad meile seda, mida me unustanud oleme. Ülesanne, mis seni oli jagatud sotsiaalse grupi liikmete poolt, on nüüd interneti omaks saanud. Pea piiramatu ligipääsuga võrgule, otsivad inimesed pigem oma küsimustele vastuseid nutitelefoni abiga kui helistavad sõbrale. Nutitelefonidest on saanud ülihea mäluga alati käepärast olev sõber.

 

Tähelepanu kõrvale juhtimine teeb mälestuste moodustamise keeruliseks

Tugevate mälestuste tekke võtmeteguriks on tähelepanu. Kui sa filmi vaatamise ajal pidevalt saadad selle kohta tekstisõnumeid ja säutse, siis ei pruugi sa paar päeva hiljem selle detaile enam meenutada. Mäluhäirete kliiniku juht Zaldy S. Tan on öelnud: “Unustamine on märk sellest, kui hõivatud me oleme. Kui me ei pööra korralikult tähelepanu, siis tekkinud mälestused on jämedakoelised ning meil on hiljem raskusi nende meenutamisega.“

Teadlased on tuvastanud närviühenduste jada, mis aitab ajul pikaajalisi mälestusi luua ning on ka teada, et see toimib efektiivsemalt, kui aju on aktiivselt keskendunud sellele, millega parasjagu tegeletakse. Mitmed uuringud on näidanud, et kui õpilased kodutööde ajal tegelevad mitme asjaga korraga, siis suudavad nad vähem mõista ja meelde jätta.

 

Informatsiooni üleküllus raskendab nii üldpildi kui ka detailide märkamist

Harvardi ülikooli füüsikaprofessor John Edward Huth on kirjutanud, et internetil võib olla arvatust suurem mõju meie arusaamadele. Liiga suur tehnoloogiast sõltumine toob kaasa kalduvuse, et me isoleerime infokilde ning ei püüa neid näha laiema kontseptuaalse raamistiku osadena. Sel moel anname info mõtte loomise ülesande neile, kes seda teavet haldavad ning info kaotab isikliku väärtuse. Kuid me vajame üldpilti selleks, et paremini mäletada detaile. Seda tuntakse psühholoogias Baker-baker paradoksina.

Paradoks ilmneb katses, milles jagati katsealused kahte gruppi ning näidati neile pilti samast mehest. Ühel juhul öeldi, et tema perekonnanimi on Baker ja teisel juhul öeldi, et ta on pagar (baker). Hiljem, kui seda pilti uuesti näidati ja sellega seostuvat sõna meenutada paluti, olid edukamad need, kellele oli öeldud mehe töö. Kontekst on väga suure võimuga – kui mõtleme pagarist, siis seostub sellega mitmeid detaile (põll, köök, värske leib), kuid perekonnanimi Baker eksisteerib ilma kontekstita. Seega, kui me kaotame üldpildi, siis ei suuda meenutada ka detaile.

 

Noorte mälu halveneb kiiresti

Seni vanemate probleemiks peetud mäluhäired esinevad aina sagedamini noorte inimeste hulgas ning vähemalt osaliselt arvatakse selle süüks liigset tehnoloogiale lootmist. Rahvaküsitlus on näidanud, et vanusegrupis 18–34 oli suurem tõenäosus, et inimesed ei mäletanud käesolevat nädalapäeva või seda, kuhu nad võtmed panid kui üle 55 aasta vanuste inimeste hulgas. Üks sellele kaasa aitav faktor võib olla pidevalt suurenev stressitase, mis võib olla osaliselt põhjustatud sellest, et oleme pidevalt teistega ühenduses.

Pere- ja tegevusterapeut Patricia Gutentag kommenteeris küsitluse tulemusi, öeldes, et stress toob sageli kaasa unustamise, depressiooni ja viletsa hinnanguvõime. Leiame aina suuremat tähelepanu- ja käitumishäire esinemissagedust noorte täiskasvanute seas. “See on põlvkond, kes on üles kasvanud mitut asja korraga tehes ning tehnoloogiat kasutades, sageli ebapiisavalt magades, kõik see toob tagajärjena kaasa sagedasema unustamise.“

 

Allikad: Huffington Post 1, Wired, Huffington Post 2, Scientific American, NY Times, Huffington Post 3

Foto: salon.com

 

Toimetas Katrin Suik