Mõttekoht: kuidas tehnoloogia meie mälu muudab

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

25. aprill 2020 kell 23:20



yes_the_internet_is_rotting_your_brainMillal sa viimati kellegi mobiiltelefoninumbri meelde jätsid? Ja millal sa haarasid sõpradega vestlemise käigus oma nutitelefoni, et mõnele küsimusele Google’i abiga vastust leida? Tehnoloogia muudab meie igapäevaelu, meie õppimist ja seda, kuidas me oma tähelepanu jagame. Aina suurenev uuringute hulk viitab sellele, et tehnoloogia muudab meie mälufunktsioone (eriti lühimälu) ning mõningatel juhtudel pigem halvendab seda. Halva lühimälu mõju üldistele ajufunktsioonidele ja intelligentsuse tasemele ei tohi alahinnata.

 

 

Kirjanik Nicholas Carr, kes on avaldanud raamatu “The Shallows: What The Internet Is Doing To Our Brains“, kirjutas juba 2010. aastal: “Meie intelligentsi sügavus sõltub võimest liigutada infot teadvuse märkmepaberilt ehk lühimälust meie pikaajalise mälu kartoteeki. Kui faktid ja kogemused sisestatakse pikaajalisse mälusse, siis suudame põimida neid kompleksseteks ideedeks, mis rikastavad meie mõtteid.“

Pikaajalisel mälul on peaaegu piiramatu maht, kuid lühimälu on piiratud ja habras. Tähelepanu kõrvale juhtiv asjaolu võib selle sisu hetkega kustutada. Ning pidev fotode tegemine igas olukorras – väga levinud komme nutitelefonide omanike hulgas – piirab meie võimet tegelikult meelde jätta seda kogemust, mida me pildile salvestame.



Info üleküllus teeb selle salvestamise raskemaks

Isegi üksainus internetisessioon võib raskendada info ümbersalvestamist pikaajalisse mälusse ning enamus meist ei suuda efektiivselt hallata selle info üleküllust, millega meid pidevalt pommitatakse. Kui lühimälu on infoga üle koormatud, siis on see nagu klaas, mis on täis saanud ja üle ääre ajab.

Kirjanik ja avalik esineja Tony Schwartz on seda kirjeldanud nii: “See on nag



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.