Erakorraline säilitamine – uus meetod inimelude päästmiseks

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

28. märts 2014 kell 16:30



idyP29nlm454Pittsburghi ülikooli meditsiinikeskuse presbüterliku haigla arstid hakkavad katsetama uut meetodit raskete vigastuste ja suure verekaotusega patsientide elupäästmiseks. Selleks asendatakse inimese veri soolalahusega, aeglustades patsiendi elufunktsioone ja võites aega eluohtlike vigastuste ravimiseks.

 

Noa- või kuulihaavadega vigastatuid hakatakse elu ja surma vahelisse olekusse viima juba sel kuul ning uudse meetodiga üritatakse päästa vähemalt kümne inimese elu. Uurimust juhtiva kirurgi Samuel Tishermani sõnul hakkavad nad uut protsessi kutsuma “erakorraliseks säilitamiseks”, sest meetodi täpsemad nimetused kõlavad liiga “ulmeliselt”.


Jahutamine aitab kehal elus püsida

Normaaltemperatuuril vajavad keharakud regulaarselt hapnikku, et toota energiat. Südame seiskumisega tekib rakkudes kiiresti hapnikupuudus ning aju suudab ilma pöördumatu kahjuta ellu jääda vaid viieks minutiks. Kui aga jahutada keha temperatuuri teatud määral, vajavad rakud vähem hapnikku, sest kõik keemilised protsessid aeglustuvad. Sel põhjusel on võimalik elustada jäävette kukkunud inimesi isegi pool tundi pärast seda, kui nende hingamine on seiskunud.

Uue tehnikaga asendatakse kogu patsiendi veri külma soolalahusega, mis jahutab keha temperatuuri 10 kraadini kõigest 15 minutiga. Selline jahutamine peatab peaaegu kogu rakutegevuse ja sel hetkel on patsient kliiniliselt, aga mitte bioloogiliselt surnud – tal puudub pulss ja ajutegevus, kuid teda on võimalik uuesti ellu äratada. Madalal temperatuuril toimuv anaeroobne glükolüüs suudab hoida keha elusana paar tundi, andes arstidele lisaaega patsiendi vigastuste parandamiseks. Tähtis on esimesena asendada veri lahusega südames ja ajus, sest need piirkonnad on kõige tundlikumad hapnikuvaegusele.

Kui operatsioon on edukalt sooritatud, hakatakse soolalahust uuesti verega asendama. Selles faasis võib süda end ise uuesti käivitada, aga kui seda ei juhtu, hakatakse patsienti elustama. Uus veri soojendab keha järk-järgult üles, eemaldades järsust soojendamisest tulenevate vigastuste ohu.

 

Esmane loomkatse oli edukas

Esimest korda katsetasid seda tehnikat 2002. aastal Michigani ülikooli haiglas Hasan Alami ja tema kolleegid. Katses kasutati sigasid, kes uimastati ning kellele tekitati tugeva verejooksu esilekutsumiseks tõsiseid haavu, et matkida kuulihaavasid. Sigade veri asendati külma kaaliumi- või soolalahusega ning nende haavad raviti terveks. Seejärel hakati neid aeglaselt uue verega üles soojendama.
Sigade südamed hakkasid enamjaolt iseenesest uuesti lööma, kuigi mõni katsealune vajas ka elustamist. Kogu protseduur ei mõjutanud nende füüsilisi ja tunnetuslikke võimeid.

 

Katsealused peavad vastama kindlatele kriteeriumidele

Nüüd katsetatakse uut tehnikat esimest korda inimeste peal ning arstid ootavad, et nende haiglasse toodaks sobilikud patsiendid. Sel inimesel peab olema toimunud südameseiskumine traumaatilise vigastuse tagajärjel ning eelnevad katsed südant elustada pole toiminud. Arstide sõnul on selline patsient kaotanud ilmselt umbes poole oma verest ning tal on suur rindkerehaav – selliseid patsiente tuuakse haiglasse üsna tihti ning nende ellujäämise võimalus on väiksem kui 7%.

Uurimuses katsetatakse uut tehnikat 10 inimese peal ning tulemusi võrreldakse teise 10 inimesega, kes vastavad vajalikele kriteeriumidele, kuid keda ei saadud sel moel ravida, kuna asjakohane arstide meeskond ei olnud parajasti kohal. Uut tehnikat parandatakse kogemustest õpitu põhjal ning rakendatakse veel 10 inimese peal, kuni saadakse piisavalt tulemusi, et viia läbi põhjalik analüüs.

Seda vastuolulist tehnikat pole olnud kerge haiglatesse sisse viia. Kuna protsess toimub meditsiinilises hädaolukorras, ei saa ei patsient ega tema perekond anda selleks oma nõusolekut. Uurimus on võimalik läbi viia, kuna USA toidu- ja ravimiohutuse amet (FDA) klassifitseerib neid juhtumeid eranditena, kus patsiendil on eluohtlikud vigastused, millele pole alternatiivset ravivõimalust. Uurijate meeskond on üritanud levitada avalikkuses teadmist sellest tehnikast, korraldades kogukonnas arutelusid ning avaldades ajalehtedes protseduuri kirjeldusi. Samuti on inimestel võimalik internetis panna ennast kirja kui protsessist keeldujat, kuid siiani pole keegi seda teinud.

Praegu on inimese “erakorraline säilitamine” piiratud vaid paari tunniga, kuid ilmselt on võimalik protsessi edukalt läbi viia ka pikema ajaga. Tishermani sõnul pole kindel, kas inimene suudab elada ilma vereta kauem kui paar tundi, kuid ta usub, et tulevikus võib olla võimalik operatsiooniks vajaminevat aega pikendada.

 

Allikad: New Scientist, Gizmodo

Foto: bloomberg.com

 

Toimetas Marlen Laanep

 

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia.