Leiti vanimad inimese jalajäljed väljaspool Aafrikat

10. veebruar 2014 kell 12:30



HappisburghTeadlased leidsid vanimad väljaspool Aafrikat asuvad inimese jalajäljed Ida-Inglismaalt Norfolki rannikult. Jalajäljed on otseseks tõendusmaterjaliks inimestest, kes elasid Põhja-Euroopas, kohas, kust siiani on leitud vaid kivistunud loomaluusid ja ränikivist tööriistu.

 

Esmakordselt märgati Norfolkis Happisburghi rannal märgistusi eelmise aasta mais, mõõna ajal, kui lained olid pühkinud liivaselt rannalt välja mitmed piklikud lohud. Leitud eellaste jalajäljed kuuluvad suure tõenäosusega grupile, kus oli vähemalt üks või kaks täiskasvanud meest, vähemalt kaks kuni kolm täiskasvanud naist või teismelist ning vähemalt kolm kuni neli last.

Need  tormist räsitud rannalt leitud jäljed on vanimad väljaspool Aafrikat avastatud inimjalajäljed; vanemad neist on vaid Tansaaniast, Laetolist leitud 3,5 miljonit aastat vanad jalajäljed ja Keeniast, Koobi Forast leitud 1,5 miljonit aastat vanad jalajäljed. Norfolki jälgede vanuseks on teadlased pakkunud 850 000 – 950 000 aastat.

Teadlased olid sunnitud töötama mere tõusude ja mõõnade vahepeal – imades käsnaga merevett ja puhastades jälgesid liivast. Jäljed asusid pealmistes settekivimite kihis ja liustikusetetes koos väljasurnud loomade – mammuti, väljasurnud hobuseliigi ja varajase närilise liigi säilmetega. Kaks nädalat peale leidude avastamist olid jalajäljed välja pühkinud merevood need ka hävitanud. Kunagi eksisteerinud inimgrupist  jäid järgi vaid mitmed vormid ja sadadest piltidest kokku pandud 3D kujutised.

 

Kellele kuulusid need jäljed?

Inimeste luid leitud küll ei ole, kuid kohalike muuseumide ja ülikoolide teadlased, kes on Happisburghis juba kümneid aastaid töötanud, usuvad, et kindlasti on kuskil olemas ka fossiilsed leiud, suur tõenäosus on leida ka veel rannajoonelt mõõnade ajal jalajälgi. Kohalikud inimesed jälgivad rannajoont hoolikalt ning helistavad teadlastele kohe, kui midagi huvitavat silma jääb.

Kes aga olid need inimesed, kes neil saartel nii kaua aega tagasi elasid? Ekspertidel ei ole kahtlustki, et tegemist on inimestega, sest jäljede järgi saab tuvastada, et need inimeellased olid täielikult kahejalgsed. Briti antropoloog professor Chris Stringer usub, et jäljed kuulusid liigile nimega Homo antecessor (“Teerajaja Mees”), kes asustas umbes samal ajal Põhja-Hispaanias Atapuercas mitmeid koopaid.

Ilma luude või koljudeta on peaaegu et võimatu täie kindlusega määrata nende jälgede kuulumist Homo antecessor’ile, kuid tegemist on siiski arvestatavalt parima oletusega. See varajane inimene oli tänapäeva inimesele üsnagi sarnase pikkusega ning ilmselt suri välja umbes 600 000 aastat tagasi. Stringeri sõnul surid Homo antecessor’id Euroopas välja ilmselt seetõttu, et neid vahetas neid välja mõni teine varajane inimliik nagu Homo heidelbergensis; hiljem, 400 000 aastat tagasi juba neandertallased ning siis kaasaegsed inimesed. Stringer lisas ka, et ilmselt ei olnud Homo antecessor’i elu kerge – Hispaaniast leitud fossiilidel oli loomadele sarnaseid lõikejälgi, mille põhjal on oletatud, et levinud oli kannibalism.

Täpsem ülevaade leidudest on olemas siin.

 

Vaata ka videot:

 

Allikad: BBC News, The Guardian, The Independent 1, 2

Foto: pasthorizonspr.com

 

Toimetas Hendrik Mere