Novaator avaldas artikli ekstravertide ja introvertide erinevustest. Ühtedele meeldib seltskond, teised seevastu on rahul üksi olles. 

Millised ajus toimuvad protsessid neid erinevusi tekitavad, on raske aru saada. On teada, et väljapoole suunatud inimesed eelistavad kiiret rahuldust pakkuvaid tegevusi ja keskenduvad kaaslasi vaadates nende nägudele.  Introverdid jälgivad pisiasju, kuid kipuvad väsima, kui keskkonnast tuleb liiga palju infot.

USA Cornelli ülikooli neuroteadlased Yu Fu ja Richard Depue tegid ülikooli astunud tudengite hulgas isiksuseteste ja valisid selle põhjal välja nii ekstravertseid kui introvertseid katsealuseid. Uurijad andsid osadele vabatahtlikele aktiivsus- ja tähelepanuhäire raviks kasutatavat Ritalini. Ravim stimuleerib mõnutunnet tekitava virgatsaine dopamiini vabanemist ja turgutab tähelepanu.

Pärast seda vaatasid katsealused laboris videoid. Seejärel uuris Depue, kui tugevalt seostasid inimesed videoid ja laborikeskkonda ajus oleva dopamiinihulga suurenemisega. Selleks kasutasid nad töömälu ja koordinatsiooniga seotud ülesandeid. On teada, et kui keskkonda seostatakse positiivse kogemusega, liiguvad nii loomad kui inimesed kiiremini, on tähelepanelikud ja nende mälu töötab hästi.

Katsete põhjal seostasid ekstraverdid ravimi tekitatud heaolutunnet keskkonnaga. Introvertidel sellist seost ei tekkinud.

Depue sõnul näitab see, et eri temperamenditüüpidega inimeste aju töötab täiesti erinevalt. Ekstraverdid janunevad dopamiini tekitatud heaolutunde järele ja see sunnib neid pidevalt suhtlema. Introvertide jaoks on sisemine motivatsioon palju olulisem kui välised tegurid.

Uurimus ilmus ajakirjas Frontiers in Human Neuroscience.

Allikas: Novaator

Pilt: opendoorz.wordpress.com

Toimetaja: Meeli Seermaa