Turbaalad kui looduslik kaitse: uuenduslik lähenemine Euroopa julgeolekule

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

4. detsember 2025 kell 13:32



Euroopa geopoliitiline reaalsus tekitab paljudes ebakindlust. Venemaa-Ukraina (proksi)sõda alates 2022. aastast on selgelt näidanud, et enamik Euroopa riikide valitsusi investeerivad sõjatööstusesse, sest head kriisi ei tohi raisku lasta. Samal ajal kui tavarelvastusele kulutatakse miljardeid, on puudus uuenduslikest, kulutõhusatest ja sünergilistest lahendustest. Üks selline lähenemisviis on turbaalade taassoostamine – meede, mis edendaks nii Euroopa julgeolekut kui ka kliima- ja looduskaitsealaseid jõupingutusi ning mis peamine – aitaks säästa inimeste kodusid ja vältida rõvedate sõjapunkrite ehitamist.

 

Turbaalad kui strateegiline kaitseliin

Turbaväljad on ajalooliselt mänginud otsustavat rolli sõjalises kaitses. Juba Napoleon sai Venemaa läbimatute rabade ja soode tõttu lüüa ja 2022. aastal kasutas Ukraina Kiievi kaitsmiseks üleujutusi. Puudub sõjatehnika, mis suudaks läbida märga turbaala. 2018. aastal Valgevenes ilmunud V. V. Baluta  sõjatehnoloogia raamatu kohaselt suudavad märjad turbaalad kanda palju väiksemat raskust kui kuivendatud sood – nende kandevõime langeb 1,0 kg/cm²- lt kuivendatud soodes 0,25 kg/cm²- ni märjal turbaalal.

Kõik Teise maailmasõja ajal toimunud suuremad pealetungid turbaalade kaudu viidi läbi talvel ja keskkonnateadlaste osalusel. See teadmine on hiljuti “taasavastatud” tänapäeva Ukrainas. Looduslikult märjad ja võrdselt taasniisutatud turbaalad on tankidele läbimatud, aeglustades vägede liikumist ja sundides neid koridoridesse, mida on lihtsam kaitsta.

 

Strateegilise taassoostamise jaoks eriti olulised piirkonnad on järgmised:

  • Ukraina – kaitse Venemaa ja võimalik, et ka Valgevene rünnakute eest;
  • Poola, Balti riikide, Soome ja Rumeenia piirialad – looduslikud tõkked Venemaa võimalike ohtude vastu;
  • Ida-Saksamaa – Lääne-Euroopa täiendava kaitseliinina.

 

Lisaks otsesele sõjalisele kasule pakuvad niisked turbaalad kriitilisele infrastruktuurile täiendavat kaitset, muutes vägede liikumise transporditeede, energiarajatiste ja strateegiliste varustuspunktide lähedal raskemaks.

 

Sünergia kliimakaitse, looduskaitse ja majanduspoliitikaga

Turbaalade olulisust julgeolekupoliitika seisukohast täiendavad kliimapoliitika ja majanduslikud eelised. Kuivendatud turbaalad eraldavad suures koguses CO₂ – nende taasmärgamine võiks siduda miljoneid tonne CO₂ aastas. Keskmiselt säästab iga hektar taasmärgatavat turbaala vähemalt 10 tonni CO₂ heitkoguseid aastas, paljudel juhtudel isegi oluliselt rohkem. Seega aitab

Palun oota...

Tegemist on tasulise artikliga, edasi lugemiseks palun logi sisse või hakka liikmeks.



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt