Foto: Jevgenij Voronov / Unsplash

Euroopa geopoliitiline reaalsus tekitab paljudes ebakindlust. Venemaa-Ukraina (proksi)sõda alates 2022. aastast on selgelt näidanud, et enamik Euroopa riikide valitsusi investeerivad sõjatööstusesse, sest head kriisi ei tohi raisku lasta. Samal ajal kui tavarelvastusele kulutatakse miljardeid, on puudus uuenduslikest, kulutõhusatest ja sünergilistest lahendustest. Üks selline lähenemisviis on turbaalade taassoostamine – meede, mis edendaks nii Euroopa julgeolekut kui ka kliima- ja looduskaitsealaseid jõupingutusi ning mis peamine – aitaks säästa inimeste kodusid ja vältida rõvedate sõjapunkrite ehitamist.

Turbaalad kui strateegiline kaitseliin

Turbaväljad on ajalooliselt mänginud otsustavat rolli sõjalises kaitses. Juba Napoleon sai Venemaa läbimatute rabade ja soode tõttu lüüa ja 2022. aastal kasutas Ukraina Kiievi kaitsmiseks üleujutusi. Puudub sõjatehnika, mis suudaks läbida märga turbaala. 2018. aastal Valgevenes ilmunud V. V. Baluta  sõjatehnoloogia raamatu kohaselt suudavad märjad turbaalad kanda palju väiksemat raskust kui kuivendatud sood – nende kandevõime langeb 1,0 kg/cm²- lt kuivendatud soodes 0,25 kg/cm²- ni märjal turbaalal.

Kõik Teise maailmasõja ajal toimunud suuremad pealetungid turbaalade kaudu viidi läbi talvel ja keskkonnateadlaste osalusel. See teadmine on hiljuti “taasavastatud” tänapäeva Ukrainas. Looduslikult märjad ja võrdselt taasniisutatud turbaalad on tankidele läbimatud, aeglustades vägede liikumist ja sundides neid koridoridesse, mida on lihtsam kaitsta.

Strateegilise taassoostamise jaoks eriti olulised piirkonnad on järgmised:

• Ukraina – kaitse Venemaa ja võimalik, et ka Valgevene rünnakute eest;
• Poola, Balti riikide, Soome ja Rumeenia piirialad – looduslikud tõkked Venemaa võimalike ohtude vastu;
• Ida-Saksamaa – Lääne-Euroopa täiendava kaitseliinina.

Lisaks otsesele sõjalisele kasule pakuvad niisked turbaalad kriitilisele infrastruktuurile täiendavat kaitset, muutes vägede liikumise transporditeede, energiarajatiste ja strateegiliste varustuspunktide lähedal raskemaks.