Fotokollaaž: hanhanpeggy / Getty Images + getmilitaryphotos + Canva.com

Daniele Ganser on Šveitsi ajaloolane, kes kirjutas oma doktoritöö NATO salaarmeest Gladiost. Toome teieni intervjuu Ganseriga, kus ta arutleb võimu kuritarvitamise, nafta ning sõjatööstuse vahelistest seostest.

Tänane “Ajatu” ilmus esimest korda oktoobris 2014 ning on täpselt sama ajakohane ka täna.

Ganser leiab, et on kummaline, kuidas vanemad õpetavad lastele, et teineteisele ei tohi liiga teha, kuid rahvusvahelises poliitikas käivad asjad teistpidi. Pidevalt valetatakse konfliktide põhjuste ning eskaleerumise vältimise võimatuse kohta, samuti lubatakse, et vägivalda kasutades saabub kunagi rahu.

Ei tasu mõelda, et false flag operatsioonid on lõppenud, kuna sõja definitsiooni või erinevaid võtteid ning termineid on muudetud. Need toimuvad ikka veel ning toimuvad ka tulevikus, erinevus on vaid see, et tänapäeval on üha rohkem inimesi haritud ning näevad läbi propagandast ning peavoolumeedia valedest. Inimesed tunnevad ära ajaloost korduvad mustrid ning märgid võimu kuritarvitamisest ja ressursisõjast. Muidugi on neid, kes on toimuvast šokeeritud ja üritavad seda eitada, kuid intelligentsete arutelude kaudu on võimalik saada n-ö nägijaks.

Siinkohal tasub meeles pidada, et need, kes võimu kuritarvitavad ning lõpututest sõdadest kasu saavad, ei ole meie moodi tavainimesed, vaid väikesearvuline eliit, kes on irdunud meie reaalsusest. Sõjapropagandale meeldib võtta sihtmärgiks üks inimene – Hitler, Putin või Hussein, kuid tegelikult tõmbavad nööre paljud inimesed. Nende “kurjuse musternäidiste” kohta levitatakse hirmujutte, et inimesed näeksid neid otsese ohuna endale, oma kodule ja oma riigile ning toetaksid nende tapmist, isegi kui see tähendab teiste inimeste hukkumist sündmuste käigus.

Sõjad naftamonopoli pärast

Maailma riikide naftavajaduseks arvestatakse 88 miljonit barrelit (üks naftabarrel on ligi 159 liitrit) päevas. Riigid, mis tegelevad edukalt naftaga äritsemisel, lõikavad teiste riikide energiasõltuvusest suuri kasumeid, mistõttu on nende riikide jaoks tulus luua üha uusi sidemeid naftat tootvate piirkondade ja riikidega. Ajalugu on näidanud, et paljudel juhtudel pole selliste sidemete loomine kuigi rahumeelne olnud. Kui minna ajas tagasi umbes 200 aastat, võime saada natuke selgust, miks USA on niivõrd aktiivne maailma sõjanduses ja naftatööstuses.

Naftamonopoli sünd sai alguse 1850-ndatel, kui ameeriklased hakkasid rakendama tõhusamaid meetodeid nafta puurimiseks. See tõi kaasa rahvastiku rikastumise, majanduse kasvu ning riigi mõjuvõimu suurenemise. Maailmasõdade ajal suurenes nõudlus nafta järele ning näiteks 1939. aastal varustas USA naftaga nii Hitleri Saksamaad kui ka selle vastu sõdinud liitlasvägesid. Riikide arenedes joonistusid välja USA konkurendid, kellega tuli kiiresti sõlmida kas koostöösidemed, allutada riigi juhid oma plaanidele või hoopis välja vahetada koostööaltimate juhtidega.

Selliseid sõjalisi sekkumisi on läbi aastakümnete õigustatud mitmesuguste ettekäänetega, mida peavoolumeedia abil söödetakse inimestele ette päevast päeva. 2003. aasta Iraagi sõda õigustati sellega, et sealsed juhid olevat omanud massihävitusrelvi, mis võivad ohustada teiste riikide julgeolekut. Enne Iraagi ründamist ütles toonane USA asepresident Dick Cheney, et Iraak tahab luua tuumapommi, Saddam Hussein annab massihävitusrelvad terroristidele ning neid kasutatakse, et korraldada uus 9/11. Seda väidet levitati pidevalt meedia vahendusel ning nüüdseks on selge, et sellega sooviti lihtsalt hirmutada tavakodanikke, et nad nõustuksid Iraagi ründamisega. Tihti asutakse ründama ja diskrediteerima neid ajaloolasi ja ajakirjanikke, kes julgevad selliseid väiteid uurida ja ümber lükata.

Millist informatsiooni siis uskuda?

Peavoolumeedias räägitavat ei saa uskuda ka sellel lihtsalt põhjusel, et ajaloolisi fakte vaadates selgub, et meedia on meelega ja korduvalt levitanud valeinformatsiooni. Samuti tasub olla kriitiline ajalooõpikute suhtes: ka meil (Euroopas) räägitakse siiani, et Kuuba raketikriis oli sündmus, mis seisnes selles, et NSV Liit oli paigutanud raketid Kuubale ning USA avastas need ning nõudis nende eemaldamist. Millest aga ei räägita, on see, kuidas USA valitsus tahtis kõrvaldada Fidel Castro valitsust ning selleks üritas CIA Kuubale illegaalselt sisse tungida. See polnud esimene ega ka viimane kord, kui USA eri ametkonnad on korraldanud ebaseaduslikke operatsioone teise riiki tungimiseks ning sealse valitsuse kukutamiseks. Kui aga peavoolumeediat, valitsusi ning sageli ka ajalooõpikuid ei saa uskuda, siis kust tasub otsida informatsiooni? Vastus on: uurides ajaloolisi fakte, erinevaid vaatenurki ning mõistes nende vahelisi seoseid.