Veega printides saaks üht paberilehte kasutada mitu korda

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

30. jaanuar 2014 kell 14:39



printing-paperTrükid dokumendi välja, loed seda paar korda ja seejärel rändab paber prügikasti. Tuleb tuttav ette? Ligi pooltele kontoris prinditud paberilehtedest heidetakse vaid üks pilk ja seejärel visatakse need minema. Paberit saaks kõvasti säästa, kui sama lehte oleks võimalik kasutada mitu korda. Just seda lubab Hiina Jilini ülikooli keemikute leiutis, kirjutab TÜ teadusuudiste portaal Novaator.

 

Uus tindiprinter prindib nagu iga teinegi, kuid kasutab tindi asemel hoopis vett. Tekst püsib paberil vaid loetud tunnid ning kustub seejärel. Nii saab ühele paberilehele printida kümneid kordi.

Tõsi küll, paber vajab eelnevat töötlust. See kaetakse värviga, mis muutub nähtavaks alles veega kokku puutudes. Seejärel hakkab nähtav tekst aeglaselt hajuma, kuni kogu vesi on paberist välja auranud. Temperatuuril 35 kraadi Celsiuse järgi kaob tekst umbes 22 tunniga. Kuumutamine muudab paberi veelgi kiiremini uuesti trükikõlbulikuks.

Uudse printimismeetodi autori Sean Xiao-An Zhangi arvestuste kohaselt tõstab erilise värvi kasutamine paberi hinda, kuid lõppkokkuvõttes on selline printimine tavalisest tindiga printimisest ligi viiendiku võrra odavam. Seda eeldusel, et iga paberilehte kasutatakse kümmekond korda.

Lisaks saab uuel moel printida ka vanamoodsa tindiprinteriga. Vaja on lihtsalt veega täidetud tindikassette. Ise kustuvat trükivärvi ja printeritinti on keemikud üritanud luua tükk aega. Siiani saadi vaid udust trükki, mis maksis palju ning vajas mürgiste kemikaalide kasutamist.

Zhang kasutas seni väheuuritud värvi oksasolidiini. Selle põhjal loodud värvid on ohutud ja lubavad printida punast, sinist, kuldset ning lillat teksti. Korraga saab kasutada siiski vaid üht tooni.

Uurija plaanib printerile lisada kustutamisseadme. Kord juba kasutatud paber kuumutatakse 70 Celsiuse kraadini, vana tekst kustub umbes 30 sekundiga ja seejärel saab puhtale lehele printida uue faili.

 

Allikas: Novaator

Teadusuuring: Nature Comminucations

Foto: greenerideal.com

 

Toimetas Mariann Joonas