Foto: ZeeNBee/ pixabay.com

2020. aasta on paljudele inimestele olnud emotsionaalselt keeruline ning psühholoogid, arstid ja politsei on avaldanud muret füüsilise aga ka vaimse vägivalla kasvu üle. Beverly Engel on rahvusvaheliselt tunnustatud psühhoterapeut, kes on emotsionaalse ja vaimse vägivalla ohvritega töötanud juba üle kolmekümne viie aasta. Oma kogemuste põhjal on ta kirjutanud mitu raamatut, sealhulgas bestselleri “Emotsionaalne ja vaimne vägivald” (Pilgrim, 2020). Avaldame raamatust mõned katkendid ja loodame, et see jõuab õigete inimesteni ning aitab keegulisest olukorrast läbi või vähemalt tõele näkku vaadata.

Foto: pilgrim.ee

“See on suurepärane raamat, mille paigutaksin psühholoogiateemalise kohustusliku kirjanduse hulka. See raamat on kõigile neile, kellele tehakse emotsionaalselt ja vaimselt haiget. Beverly Engel seletab lahti, miks on ennast kehtestada nii raske ja õpetab, kuidas emotsionaalse vägivalla nõiaratast peatada. Aga see raamat annab mõtlemisainet meile kõigile, et ära tunda omaenda käitumismustrites emotsionaalselt vägivaldseid jooni. Visaku esimene kivi see, kes tunneb, et tema on näiteks sellest täiesti puhas, et ta ei karista kunagi kedagi pika vaikimisega …
Nii mitmeski mõttes on emotsionaalne vägivald palju kahjustavam kui füüsiline väärkohtlemine. Nähtavat jälge justkui ei jää. Enamasti aga püsivad emotsionaalse vägivalla armid kauem kui füüsilise löögi korral. Füüsiline vägivald on sageli tsükliline – vägivaldsed episoodid vahelduvad mesinädalate perioodidega täis kahetsust, tähelepanu, hoolimist. Emotsionaalne vägivald aga võib toimuda igapäevaselt ja ilma „puhkuseta“, mis võimaldaks emotsionaalselt vahepeal kosuda. Emotsionaalne vägivald on füüsilisest väärkohtlemisest laastavam ka seepärast, et ohvrid kalduvad ise ennast süüdistama. Kui keegi sind lööb, on lihtne näha, et lööja on süüdi, kuid kui sinu vastu pööratud vägivald on salalik – vihjed või väited, et sa oled kole, halb ema või isa, loll või ebakompetentne –, siis võib kergesti juhtuda, et hakkad ennast ka ise süüdistama ning see tekitab tohutu häbi – kuidas ma lasen seda endaga juhtuda, miks ma seda lõpetada ei suuda!”

– Katrin Saali Saul, pereterapeut

Vaata tõele näkku

Isegi kui kõik märgid näitavad seda ja sa annad endale aru, et su partneri käitumine teeb sulle väga haiget, ikka võib olla raske endale tunnistada, et tegemist on emotsionaalse vägivallaga. Sul võib olla häbi tunnistada, et oled lasknud endaga nii käituda, end alandada, endaga manipuleerida, ennast häbistada, maha teha ja allutada. Eriti meeste jaoks on see väärikust riivav, kuid ka naised tunnevad piinlikkust – eriti kui nad muidu saavad eluga hästi hakkama ja on edukad.

Juba sõna „vägivald“ ise sisaldab häbi elementi – meie kultuuriruumis on igasuguse vägivalla ohvrite häbimärgistamine tavaline ning igal sammul antakse neile märku, et nad on nõrgad, sest ei astu vägivallale vastu. Kuid vägivalla ohvriks sattumises pole midagi häbiväärset – ning kahjuks on emotsionaalne vägivald väga levinud. Emotsionaalne vägivald on palju levinum kui füüsiline vägivald kõigis ühiskonnakihtides sõltumata inimeste sissetulekust, nahavärvist või usutunnistusest. Raske on määratleda, kui palju mehi ja naisi maailmas emotsionaalse vägivalla all kannatab, aga me teame, et see number on astronoomiliselt suur. Ühe tuntud uuringu väitel on 35% kõigist abielus või vabaabielus olnud naistest kogenud emotsionaalset vägivalda. uued, NISVS (National Intimate Partner & Sexual Violence Survey; riiklik lähisuhtepartnerite ja seksuaalse vägivalla uuring) poolt avaldatud andmed väidavad, et umbes pooled ameeriklased peavad taluma oma partneri poolt pealesunnitud emotsionaalset vägivalda, mis võib kesta kogu elu.

Paljud inimesed, kes kooselus emotsionaalset vägivalda kogevad, püüavad end veenda selles, et neil on partneriga lihtsalt raske aeg parasjagu või nad toovad vabanduseks partneri suure stressikoorma. Või nad üritavad end veenda selles, et „pole hullu midagi“. Kuigi nad võib-olla kannatavad mitmete emotsionaalse vägivalla poolt tekitatud tagajärgede käes – näiteks depressioon, motivatsioonipuudus, segadus, keskendumisraskused või suutmatus otsuseid langetada, madal enesehinnang, väärtusetuse ja läbikukkumise tunne – nad ei seosta neid sümptome sellega, kuidas partner neid kohtleb.

On ka neid, kes ei taha tunnistada, et kannatavad emotsionaalse vägivalla all, sest sel juhul peaks nad tõdema, et nende suhe on muutunud destruktiivseks ning nad peaks tunnistama valusat tõde, kuidas partner nendesse suhtub. Paljude jaoks tähendaks emotsionaalse vägivalla tunnistamine seda, et nad peavad midagi ette võtma – minema individuaal- või paariteraapiasse või isegi suhte lõpetama. Need sammud võivad väga hirmutavad olla.

Et kindlaks teha, kas sa koged emotsionaalset vägivalda, vasta järgnevatele küsimustele võimalikult ausalt.

Kas sind koheldakse emotsionaalselt vägivaldselt?

• Kas sul on tunne, et sinu sõna teie suhtlemises ei maksa? Et sa oled ebaoluline?
• Kas sa tunned end partnerina läbikukkununa, kuigi sa väga püüad oma kaasale meele järele olla või „asju õigesti teha“?
• Kas sa tunned viha, masendust ja ärevust, sest mõtled pidevalt suhteprobleemidele, mida lahendama peaks?
• Kas su partner arvab, et sina oled süüdi kõigis teie
  suhteprobleemides?
• Kas su partner pidevalt kritiseerib või süüdistab sind?
• Kas su partner kohtleb sind nagu last? Kas ta parandab sind pidevalt või noomib sind, sest su käitumine on tema arvates „kohatu“?
• Kas su partner tunneb vajadust kogu su tegevust nii kodus kui ka mujal kontrollida? On sul tunne, nagu sa peaks „luba küsima“ enne kuhugi minekut või väiksemagi otsuse tegemist? Kas sa pead iga sendi kulutamise eest aru andma või ta püüab su kulutusi kontrollida (kuigi enda peale võib ta kogu aeg kulutada)?
• Kas sa oled teie kooselu ajal lakanud paljude või kõigi oma sõpradega ja/või lähisugulastega suhtlemast? Kas seepärast, et nad ei meeldi talle, et ta tunneb nendega veedetud aja pärast armukadedust või sa tunned häbi selle pärast, kuidas ta sind kohtleb?
• Kas ta suhtub sinusse, nagu sa oleks temast „alam“ või vähem tähtis? Kas ta üritab esile tõsta seda, et sul on väiksem haridus, et sa teenid vähem või et sa pole sama hea välimusega kui tema?
• Kas su partner regulaarselt naeruvääristab, ignoreerib või kritiseerib su seisukohti, mõtteid, ettepanekuid ja tundeid?
• Kas ta halvustab su saavutusi, eesmärke või tulevikuplaane?
• Kas sul on tunne, et sa kõnnid munakoortel? Kas sa kontrollid/korrigeerid palju oma käitumist ja/või püüad enne millegi rääkimist kindlaks teha, et ega tal halba tuju ei ole?
• Kas sa ei saa enam oma sõprade ja perega kokku, sest sul on häbi, et sa pole temast veel lahku läinud, kuigi oled mitmeid kordi rääkinud neile, kuidas ta sind kohtleb?
• Kas su partner tahab alati oma õigust saada? Kas tema on see, kes peab saama otsustada, kus te käite, mida ja kellega teete?
• Kas su partner karistab sind mossitamise, eemaletõmbumise, vaikimise või hellusest ja seksist hoidumisega, kui sa ei tee seda, mida tema tahab?
• Kas su partner ähvardab sageli sind maha jätta, kui sa ei tee nii, nagu tema tahab?
• Kas su partner süüdistab sind flirtimises või salasuhetes isegi siis, kui see tõsi pole?
• Kas su partneril on tunne, et tal on alati õigus?
• Kas sul on tunne, et talle pole võimalik meele järele olla? Kas ta nuriseb pidevalt mingi sinu iseloomuomaduse, välimuse või elus tehtud valiku pärast?
• Kas su partner heidab sinu üle nalja või alandab sind teiste ees?
• Kas ta süüdistab sind oma probleemides? Näiteks, kas sina oled süüdi, kui ta endast välja läheb ja karjuma hakkab? Kas ta ütleb, et ta ei teeks seda, kui sina teda nii vihaseks ei ajaks? Kas sina oled süüdi tema kompulsiivses ülesöömises? Alkoholisõltuvuses? Kas ta väidab, et kui tema ei peaks sind ja lapsi toetama, oleks tal ülikool lõpetatud või ta saaks elada oma unistuste elu, töötades näitlejana (kirjaniku, muusiku, lauljana vms).
• On tal tunne, et kõik teie suhteprobleemid on sinu süü?
• Kas su partneri isiksus tundub läbivat radikaalseid muutuseid? Kas ta on ühel hetkel kena ja siis äkki saab raevuhoo? Kas ta läheb kergesti endast välja? Kas tal vahelduvad elevuse ja masenduse perioodid? Kas ta isiksus näib muutuvat, kui ta alkoholi joob?
• Kas su partner narrib sind? Naerab su üle, on sarkastiline ja üritab sind igati maha teha? Kas talle eriti meeldib seda teiste ees teha? Kui sa ütled, et sulle nii ei meeldi, kas ta pöörab selle siis naljaks ja ütleb, et sa oled liiga tundlik või ei saa naljast aru?
• Kas su partner ei suuda ise enda üle naerda? On ta ülitundlik selle suhtes, kui keegi tema üle nalja heidab või ütleb midagi, mis talle respektitu tundub?
• Kas tal on raske või võimatu vabandada või oma süüd tunnistada? Kas ta püüab oma käitumist välja vabandada või teisi oma vigades süüdistada?
• Kas su partner püüab sind pidevalt seksile survestada või tahab, et sa teeks voodis asju, mis sulle ebameeldivad on? Kas ta on ähvardanud kellegi teise leidmisega sinu asemele, kes teeks temaga voodis asju, millest ta huvitatud on?

Kui sa ütlesid „jah“ kasvõi mõnele küsimusele, siis kasutatakse sinu suhtes emotsionaalset vägivalda. Võimalik, et sulle tuleb üllatusena, kui suur osa sinu partneri käitumisest on emotsionaalselt vägivaldne. Selle tõdemusega pole kerge leppida, kuid samas võib see mõjuda vabastavalt. Nagu öeldakse, tõde teeb su vabaks.

Sinu reaktsioon küsimustikule

Eelnevate küsimuste lugemine on suure tõenäosusega tekitanud sinus tugevaid emotsionaalseid reaktsioone. Vaatle neid. Näiteks, kuidas sa tundsid end, kui kirjeldus vastas sellele, kuidas su partner sind kohtleb? Kas sind üllatas, et sellist käitumist peetakse emotsionaalselt vägivaldseks? Või leidsid sa kinnitust oma kahtlustele, et sinuga suheldakse emotsionaalselt vägivaldselt?

Kas sa avastasid, et vabandad oma partneri käitumist välja? Või püüdsid sa tema käitumist välja vabandada, kinnitades endale, et„ega ta seda ju nii sageli ei teegi“? Kuna on raske endale tunnistada, et mu partner kohtleb mind emotsionaalselt vägivaldselt, siis see seletabki meie püüdeid sellist käitumist harvemana näidata. Edasi lugedes ja uusi harjutusi tehes muutub üha lihtsamaks endale tõtt tunnistada.

Tahan siinkohal rõhutada, et kõige rohkem kirjeldab emotsionaalselt vägivaldset käitumist süsteemne ja pidev solvav, alandav ja üleolev käitumismuster. Näiteks kui su partner kohtleb sind mõnel mainitud viisil vaid haruharva, siis võib seda normaalseks pidada. See pole meeldiv, kuid mitte ilmtingimata vägivaldne. Ainult siis, kui su partner kohtleb sind ülalmainitud viisidel pidevalt, kui selline käitumine on kestev, mitte erandlik, võib täie kindlusega öelda, et sinu kallal tarvitatakse emotsionaalset vägivalda.

Väike hoiatus: paljude vägivalla all kannatajate ühiseks jooneks on veider „õiglustunne“, mis võib takistada olukorra selget nägemist. Näiteks osad teist võivad neile küsimustele jaatavalt vastates mõelda, et sellegipoolest ei ole tegemist emotsionaalse vägivallaga, kinnitades endale: „Aga ma ise ka teen osasid neid asju. Kuidas saaks ma teda süüdistada emotsionaalses vägivallas, kui ma ise samamoodi teen?“

Taaskord – keskenduda tuleb käitumismustrile. Kõik me käitume aeg-ajalt loetelus mainitud viisidel. Keegi meist pole ideaalne. Seega, isegi kui sa vahetevahel oma kaaslase suhtes mõnel kirjeldatud viisil käitud, ei tee see sinust emotsionaalselt vägivaldset inimest, eriti kui sinu käitumine on reaktsioon sellele, et ta sind pidevalt emotsionaalselt vägivaldselt kohtleb. Ma ei otsi sinu käitumisele õigustust, kuid me kõik kaldume kohtlema inimesi nii, nagu nemad meid kohtlevad. Kui sa vahel selle peale endast välja lähed, kui sind kriitikatulega rünnatud on, ja sa plahvatad välja mõne solvangu või vastad kriitikaga, siis sa ei käitu emotsionaalselt vägivaldselt. Kui sa karjud ta peale või kasutad inetuid sõnu, sest ta on olnud sinu vastu julm, siis pole see emotsionaalne vägivald. Ja kui sa teinekord keeldud temaga tunde või päevi rääkimast, sest sa oled haavunud ja tunned vajadust eemale tõmbuda, et haavu lakkuda, siis see pole sama mis tõrjuv emotsionaalne vägivald. Ja kui sa teinekord keeldud temaga tunde või päevi rääkimast, sest sa oled haavunud ja tunned vajadust eemale tõmbuda, et haavu lakkuda, siis see pole sama mis tõrjuv vaikimine. Ära mõtle enam liialdatult, et kõik on „õiglane“, vaid püüa hoomata teie suhete tegelikku olukorda.

Järgmises peatükis võtame luubi alla taktikad, mida emotsionaalselt vägivaldsed inimesed kasutavad. Õpid paremini hindama oma suhete tegelikku olukorda ja seda, kuidas su partner sind kohtleb.

Beverly Engel

Allikas: Beverly Engel “Emotsionaalne ja vaimne vägivald” (Pilgrim, 2020)