Jurist: Tibude lämmatamine prügikotis on kriminaalõiguslik rikkumine!

28. august 2017 kell 14:59



Meelika LiivEesti Loomakaitse Seltsi jurist Meelika Liiv toob välja, et tibude prügikonteineritesse viskamine Loo alevikus oli seadusvastane hukkamisviis ja seda tuleb käsitleda kriminaalõigusliku rikkumisena.

 

Kuigi tibude hukkamine mistahes viisil on eetilisest küljest vastuoluline ja jääb igaühe enda otsustada, mida ta oma toidulauale paneb, selgitame siinkohal kehtivat seadusandlust.

Loomakaitseseaduse järgi on ühepäevaste tibude ja haudejäätmetes embrüote hukkamine lubatud. Kuid hukkamiseks tuleb valida hukkamisviis, mis põhjustab loomale võimalikult vähe füüsilisi ja vaimseid kannatusi.

Euroopa Liidu Nõukogu määruse 1099/2009 järgi on kuni 72-tunniste tibude puhul selliseks meetodiks kogu looma silmapilkne purustamine. Seejuures tuleb jälgida käsitletava partii maksimaalset suurust ja vältida ülekoormust. Meetod peab loomad silmapilkselt surmama ja purustama. Seadme võimsus peab olema piisav tagamaks, et kõik loomad surmatakse silmapilkselt isegi siis, kui neid on suur hulk.

Loo alevikus avastatud surnud ja elavate tibude kilekottidesse ja kilekottidega prügikonteineritesse paigutamisega ei rikutud mitte lihtsalt loomade hukkamise nõudeid, vaid valiti teistsugune, seadusega vastuolus olev hukkamisviis.

Loomakaitseseaduse eesmärgiks on kaitsta loomi inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu. Loomade kasutamiseks inimeste huvides on olemas kindlad reeglid, mis laienevad ka põllumajandusloomadele.

Ei saa pidada õigeks ja kiita heaks, et kui loom on niikuinii määratud hukkamisele, siis võib temaga käituda ükskõik millisel viisil, nt litsuda laiaks, pigistada katki, jätta lämbuma või vigastustesse surema. Looma suhtes toime pandud lubamatu teo alla kuuluvad nii looma hukkumist, vigastamist kui ka valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustavad teod, samuti looma abitusse seisundisse jätmine. Needsamad rikkumised pandi toime tibude kilekottidesse ja kilekottidega prügikonteineritesse paigutamisega.

Elusloomade prügina käitlemine näitab üles erilist hoolimatust ja põlgust elusolendite suhtes, samuti on prügikastidele ligipääs ka kõrvalistel isikutel. Seetõttu on tegemist loomade suhtes lubamatu teo toimepanemisega julmal viisil ja sellist tegu tuleb käsitleda kriminaalõigusliku rikkumisena karistusseadustiku § 264 mõistes.

 

Allikas: ELS pressiteade

Loe ka:

Loomakaitseorganisatsioonid kutsuvad toidutootjaid üles avalikustama tootmisvõtteid

Elu hind loomatööstuses – ümmargune null

Foto: ELS

 

Toimetas Sander Soomaa