Kes vastutab Iraagi hävitatud kultuuripärandi eest?

22. mai 2013 kell 15:30



kuldÜks alahinnatumaid ohvreid USA algatatud ja 10 aastat kestnud Iraagi sõjas oli rikkaliku kultuuripärandi hävitamine. Tuhanded muistised varastati või läksid kaduma, kuid väidetavalt on USA käes palju arhiividest ja pankadest varastatud ajaloolise väärtusega dokumente, mida nad enam tagastada ei taha. Sellest kõigest rääkis Iraagi arheoloog ja arhitekt Ihsan Fathi RT-le. Toome teieni väljavõtteid Fathi mõtetest.

 

Iraagi alad on üks tsivilisatsiooni hälle. Meil on ehitisi, mis on üle 10 000 aasta vanad. Ja kõik arvavad, et Iraak on oma kultuuripärandi säilitamise eest vastutav. Kuid kahjuks on meil pikk välisvallutuste ajalugu, mis algas juba aastal 1258 mongolite sissetungiga ja on pidevalt jätkunud siiani.

1991. aasta okupatsiooni ajal rööviti mitmeid muuseume ja USA sõjavägi lasi sellel lihtsalt juhtuda. Veel rohkem kahju tehti 2003. aastal, kui Iraak taas okupeeriti. Enne sissetungi olid mitmed rahvusvahelised organisatsioonid informeerinud USA-d ja ka eraldi president Bushi, et Iraagi kultuuriaarded on suures ohus ja nende kaitsmisele ja säilitamisele tuleks pöörata spetsiaalset tähelepanu.

Inimestel, kes pidid vastuutama Iraagi muuseumide eest, polnud muististest ülevaadet ega katalooge. See käis ka rahvusmuuseumi kohta, mida peeti üheks maailma suurimaks ja tähtsamaks muuseumiks. Vajalikud inventuurid olid tegemata ja nii pole kellelgi aimu, kui suur on täpselt kaduma läinud aarete arv. Mõned eksperdid arvavad, et on umbes 35 000 väiksemat ja suuremat eset, mis rahvusmuuseumist kaduma läks. Vaid väike osa neist on muuseumisse tagasi jõudnud, seda suuresti tänu naaberriikidele.

Juttu on ka suurest kullavarudest ja kullast valmistatud esemetest, mida ilmselt hoiti eelmise presidendi paleedes ja mis on nüüd kadunud. Võimudel pole ka sel puhul aimu, kui palju kulda kaduma läks. Lisaks on kadunud ka miljardite kaupa raha, mis väidetavalt kanti kõik USA-sse, kuid selle kohta pole ühtegi dokumenti.

Küsimus pole isegi mitte ainult rahas – riigist on välja viidud tonnide kaupa Iraagi ajaloole tähtsaid dokumente, mis nüüd asuvad kuskil USA arhiivides. Valitsus on üritanud neid tagasi saada, kuid ameeriklased proovivad omakorda nende ürikutega kaubelda ja vaid pooled neist tagasi anda. Ametlik selgitus on, et nad proovivad säilikuid parandada, kuid pole teada, kas see on tõsi.

Välisministeeriumis ja luureteenistuses säilitatud dokumendid viidi samuti USA-sse ja võidi müüa ühele ülikoolile. Varastatud paberite hulgas on ka neid, mis kuulusid Iraagi juudikogukonnale. Need sajandeid vanad dokumendid on nüüd samuti USA-s. Rahvusvaheliste regulatsioonide järgi ei tohiks selliseid asju juhtuda.

Loomulikult pole praegu Iraagis häid tingimusi, mis tagaksid muististe säilimise, kuid süüdi on suures osas ikkagi okupandid, kellel on tegelikult kohustus kultuuriväärtusi säilitada. Mõned Bushi kultuuriala nõunikud lahkusid selle pärast ka töölt. Sõjavägi kaitses pigem stateegiliselt olulisi objekte.

Ka ameeriklased ise saavad aru, et nad on süüdi näiteks mitemete arheoloogiliste muististe hävimises. See käib eriti Baabüloni alade kohta, mis anti Poola vägede käsutusse. Alal elas mitutuhat sõdurit, kes kasutasid raskeid tanke ja helikoptereid ning ehitasid üles vajaliku infrastruktuuri. Selle käigus said aga kultuurimälestised pöördumatuid kahjustusi. Hiljem pakkus USA nende kahjude eest naeruväärset summat – 20 miljonit dollarit, et mälestised taastada.

Mitmel juhul lasid ameeriklased meie muuseumeid rüüstata. Rahvusmuuseumis oli täielik kaos kolm päeva, millele sõdurid kordagi vahele ei astunud. Oleks aeg, et ameeriklased võtaksid lõpuks selle eest ka vastutuse.

 

Allikas: RT

Lisalugemist: Aljazeera

 

Toimetas Maarja Aljas