Inimeste üldine teadlikkuse tase selle kohta, kuidas toiduks kasvatatavaid loomi ja linde koheldakse, on kahtlemata tõusuteel. Eetilised kaalutlused mõjutavad inimeste tarbimisotsuseid aina sagedamini. On vähe teaduslikku kinnitust sellele, et hästi koheldud loomade liha on kõrgema toiteväärtusega, kuid paljud tarbijad ja isegi kokad leiavad, et lisaks eetilistele kaalutlustele on tegemist ka maitsvama ja väärtuslikuma toorainega. Kanamunade tootjad on ehk kõige kiiremini hakanud tarbijate soovidele vastu tulles kanadepidamise tingimusi muutma ning poeletil laieneb saadaolevate munade valik. Mis vahe on mahemunadel, vabapidamisel kanade munadel ja puurikanade munadel?

Munade puhul on pikka aega toodud välja, et need sisaldavad palju kolesterooli ning seetõttu tuleks nende tarbimist piirata. Toitumisteadlane Carrie Ruxton leiab, et munade mõju südame-veresoonkonna haiguse väljakujunemisel on väiksem, kui seni arvatud. On tõsi, et munad võivad tõsta veidi vere kolesteroolitaset, kuid samas on neis palju toitaineid, mis alandavad südamehaiguste riski: B12 ja D-vitamiin, riboflaviin, folaadid ja täisväärtuslikud valgud.

Vabapidamisel kanade munad on kõrgema toiteväärtusega

Kõikide munade toiteväärtus ei ole aga võrdne. Vabapidamisel kanade munad on toitainete osas oluliselt paremad kui puurikanade munad. 2007. aastal viis väljaanne Mother Earth News läbi võrdluse vabapidamisel kanade munade tegeliku toitainete sisalduse ja USDA (U.S. Department of Agriculture) ametliku info vahel suurtööstuste kanamunade toitumisinfo kohta. Vabapidamisel kanade munades on keskmiselt kolmandiku võrra vähem kolesterooli ja veerandi võrra vähem küllastunud rasvu. Samas on seal kaks kolmandikku enam A-vitamiini, kaks korda rohkem oomega-3 rasvhappeid, kolm korda rohkem E-vitamiini ja seitse korda enam beetakaroteeni. Suur vahe toitainete sisalduses tuleneb sellest, et vabapidamisel olevate kanade menüü on sageli oluliselt mitmekülgsem kui puurikanadel.

Vabapidamisel kanade munad on sageli ka hinnalt kallimad kui puurikanade munad. Kuna inimesed on harjunud suurte linnutööstuste toodangu odava hinnaga, siis on nõudlus munade järele suur. Võib arvata, et kui inimesed teaksid enam puurikanade elutingimustest ja nende munade viletsamast toiteväärtusest, siis võib-olla valiks nii mõnigi inimene tarbimiseks pigem vähem, aga kvaliteetsemaid mune, mille tootmine ei ole olnud lindude piinamine. Tarbimisotsuste kaudu on tegelikult võim meie käes. Suurtööstuste munade ostmisest loobumine on üks väike, kuid oluline samm sellel teel, et anda tööstustele märku, et midagi peab lindude elutingimustes muutuma. Iga karp vabapidamisel kanade mune saadab signaali.

Munakanade pidamistingimused

Munade tootmist saab jagada nelja kategooriasse – puurikanad, õrrekanad, vabapidamisel kanad ja mahekanad.

Puurikanadel on ruumi veidi väiksem pind kui A4 suuruses paberileht. Neil ei ole pesa, nende puur ei ole piisavalt suur, et tiibu sirutada ning loomulikult veedavad nad terve elu selles kitsas elupaigas. Kuna sellistes tingimustes on kanad väga suure stressi all ja kipuvad üksteist nokkima, siis kärbitakse nende nokkasid.

Õrrekanade pesa on veidi suurem, selles on pesa ja õrs. Siiski on tegemist kitsa puuriga, mis ei võimalda liigiomast käitumist nagu jooksmist ja tiibade lehvitamist. Kuna pesasid on siiski kanade hulga kohta ebapiisavalt ja ruum kitsas, siis on tarvilik lindude nokkade kärpimine

Vabapidamisel kanadel on olemas turvaline õrte ja pesadega ruum, millest on väljapääs piiratud aedikusse, kus neil on võimalik tiibu lehvitada, siblida ja ringi liikuda. Aediku suurus oleneb suures osas kanala asukohast ja võimalustest. Mida suurem see on, seda enam pakub see kanadele valikuvõimalusi toidulaua rikastamiseks, kuid seda raskem on seda kaitsta kiskjate eest. Vabapidamisel kanade nokkasid valdavalt ei kärbita.

Mahemunade sertifikaati on võimalik taotleda juhul, kui lisaks eelpoolnimetatud vabapidamistingimustele on kanade toit samuti mahe ja vaba antibiootikumidest ning hormoonidest.

Vaata munadel olevat koodi

Selleks, et saada kinnitust, kuidas on munad toodetud, tuleb vaadata munadel olevat koodi. Alates aastast 2004 kehtib Eestis Euroopa Liidu direktiiv, mis tagab, et munadel on ühtne arusaadav märgistus. See sisaldab kanade pidamisviisi, tootjamaad ja farmi numbrit, et ostjad saaksid valida puurikana või vabalt peetud kanade munade vahel. Esimene number koodis näitab kanade pidamise viisi ( (1 – vabalt peetavate kanade munad, 2 – õrrekanade munad, 3 – puuris peetavate kanade munad), sellele järgnevad tähed tähistavad päritolumaad (Eestis on see EE) ning päritolumaa koodi järel on konkreetse farmi number, mida väljastab Vabariiklik Veterinaar- ja Toiduamet vastava taotluse alusel.

Munade pakenditel kasutatakse veel mitmeid erinevaid väiteid, et neid paremini turustada. Sageli ei ole kahjuks nende väidete taga eriliselt paremat toiteväärtust. “Tervisemunad“, “Oomega-3 munad“ ning teised sarnased nimetused tähendavad seda, et kanade toidulauda on rikastatud toidulisandite ja vahel ka värvainetega. Kuna aga kanade pidamisviis jääb samaks, siis on selliste munade suurem toiteväärtus kaheldav. Ei tasu lasta ennast petta ilusatest loosungitest või piltidest, kõige kindlama info kanade pidamistingimuste kohta saab muna pealt koodi lugedes.

Loe lisaks: Mis on kanamunade õiglane hind; Inspireeriv kanapidamine Lihula vallas Pihlaka talus

Allikad: Prevent Disease, Mother Earth News, Tallegg, Veterinaar- ja Toiduamet

Foto: experiencenutrition.com

Toimetas Katrin Suik