Fotokollaaž: Youtube + Canva.com

Enamik majandusteadlasi väidab, et majanduse seiskumise põhjus on selles, et see pole enam piisavalt produktiivne ega ökonoomne. Seda korratakse nii uudistes kui ka poliitikute sõnavõttudes. Nad rõhutavad, et põhiprobleem peitub tootlikkuse puudumises – me olevat põhimõtteliselt nõrgad ja peame tootlikkust parandama. Just sellise majanduse kirjeldamise viisiga ongi mul probleem, selgitab majandusanalüütik Gary Stevenson. Oma YouTube’i kanalis Gary’s Economics lahkab endine Citybanki kaupleja majandust kõigile arusaadaval viisil, mille keskseks sõnumiks on: kui rikastele ei rakendata vara-ja pärandimaksu, sureb keskklass kõikjal maailmas välja juba kahe põlvkonna jooksul ning alles jäävad ainult püstirikkad ja puruvaesed.

Esiteks – ma ei ole tootlikkuse ega majanduskasvu vastu. Need on iseenesest head asjad. Aga kui Ühendkuningriigi suurim probleem oleks tõesti just tootlikkuse puudumine, peaksime nägema elatustaseme langust ainult siin. Paljud inimesed tunnevadki, et see mure on omane just meie riigile. Ometi on oluline mõista, et keskklassi elatustase langeb praegu kogu maailmas.

Elatustase langeb Ameerikas, Saksamaal, Hollandis, Itaalias ja isegi Austraalias, mida üldiselt peetakse kõrge elatustasemega riigiks. Seega, kui probleemiks on just Ühendkuningriigi tootlikkus ja ma ei ütle, et meil pole tootlikkusega muresid, siis miks langeb elatustase kogu maailmas?

Viimase viie aasta jooksul oleme näinud keskmise briti perekonna elatustaseme langust ja see on juhtunud samaaegselt tohutu ebavõrdsuse kasvuga. Oleme jõudnud olukorda, kus umbes pooltel riigi peredest on raskusi laste toitmise ja talvel kütte sisselülitamisega.

Aga see ei ole langenud kokku Briti tootlikkuse langusega – me võime väita, et Briti tootlikkus on stagneerunud, aga kindlasti mitte langenud. Kui tootlikkus ei langenud, siis miks elatustase langeb?

Aga kõige olulisem lahknevus on see, et kui maailmamajanduse põhiprobleem on tootlikkuse puudumine, siis miks on maailma rikkaimate inimeste, miljonäride ja miljardäride rikkus hüppeliselt kasvanud?

Gary Stevensoni üleskutsele arutada kogu maailmas vara- ja pärandimaksu vastab 27. septembril veebis toimuv Majanduskonverents Tuleviku Foorum vestluspaneeliga, kus osalevad Hardo Pajula (EBS, Tähenduse teejuhid), Risto Rossar (Insly CEO), Andro Roos (Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimees ja finantsjuht) jt. Tule kuulama! 

Me näeme, kuidas peaaegu iga maailma aktsiaturg püstitab uusi rekordeid. Kas see meenutab olukorda, kus probleemiks on tootlikkuse kasv? Möödunud aastal lisandus 141 uut miljardäri – see oli rikaste jaoks erakordselt hea aasta. Mäletan, kuidas elukalliduse kriisi haripunktis ilmus Financial Timesis artikkel pealkirjaga: “Kas luksuskaupade buum kunagi peatub?”

Covidi esimesel aastal kasvas riigi jõukaimate inimeste varandus kiiremini kui kunagi varem. USA miljardäri keskmine rikkus kahekordistus ühe aastaga, Ühendkuningriigi miljardär teenis keskmiselt 630 miljonit naela juurde. Kas see kõlab nagu riik ja maailm, kus põhiprobleem on tootlikkuse kasv?

Ja ma ütlen veelkord – ma ei ole tootlikkuse kasvu vastu. Tootlikkus on suurepärane. Aga kui elate maailmas, kus tavainimeste elatustase langeb, samal ajal kui rikaste varandus ja aktsiaturud plahvatavad rekordtasemele ning kulla hind on ajaloo kõrgeim, siis kas tõesti arvate, et probleem peitub tootlikkuses? Kas te ei arva, et ebavõrdsuse probleem võib olla sügavam?