Foto: WEIBEL Christophe / Shutterstock

Rahvusvahelise finantsinstituudi (IIF) andmetel võtsid esimeses kvartalis kõige rohkem laenu Hiina ja USA, maailma koguvõlg kasvas rekordilise 305 triljoni dollarini, vahendab ERR.

Hiina võlg kasvas esimese kvartali jooksul 2,5 triljoni dollari võrra, USA võlg kasvas 1,5 triljonit dollarit. Euroala koguvõlg vähenes kolmandat kvartalit järjest.

IIF-i analüüs näitab, et riigid karmistavad kogu maailmas oma rahapoliitikat, seda poliitikat juhib USA föderaalreserv. Föderaalreservi kehtestatud intressimäärad tugevdavad samuti dollarit, mistõttu muutuvad aga laenukulud üha suuremaks.

“Riikide rahastamisvajadused on endiselt suuremad kui enne pandeemiat, toormehindade tõus võib mõnda riiki sundida suurendama avalikke kulutusi veelgi, et vältida sotsiaalseid rahutusi,” teatas IIF.

USA riigivõlg ületas juba veebruaris 30 triljoni dollari piiri. Valitsuse laenuvõtmine kiirenes pandeemia ajal, kui Washington üritas leevendada kriisist tulenevaid majandusraskusi.

80% käibel olevatest dollaritest loodi viimase 22 kuu jooksul

2021. aastal avaldati artikkel „40% olemasolevatest USA dollaritest trükiti viimase 12 kuu jooksul”. 2020. aasta 6. jaanuaril oli Föderaalreservi poolt emiteeritud ligikaudu 4 triljonit USA dollarit. Sellest ajast alates on aga leidnud aset palju muutusi. Föderaalreserv hoogustas oma kvantitatiivse lõdvendamise meetmeid, et suurendada USA pankade likviidsust ja süstida riigi majandusse triljoneid dollareid, vahendab Makroskoop.

2022. aasta veebruaris jõudis inflatsioon USAs 40 aasta kõrgeimale tasemele, tõustes ametlikel andmetel 2021. aastaga võrreldes 7,5%, kuid Föderaalreservi “õhust raha tootmise” programm jätkub täistuuridel. Näib, et Ühendriigid on nüüdseks võtnud suuna 1921. aasta Weimari vabariigile. Föderaalreservi rahatrüki programm on Wall Streeti peol lasknud edasi kesta, suurendades samal ajal aina enam süvenevat ebavõrdsust. Väärtpaberiturud ja krüptovaluutad löövad üha uusi rekordeid, samas kui sissetulekud on jäänud peaaegu samale tasemele. Rahatrükiga devalveerib Föderaalreserv USA dollarit ja vaesustab miljoneid ameeriklasi.

Pisut rohkem kui aasta pärast esialgse artikli ilmumist on Föderaalreserv avaldanud uued andmed. Kahjuks ei ole enam üksnes 40% käibel olevatest dollaritest trükitud pärast 2020. aasta jaanuarit. Ega ka 50% või 70%. 2020. aasta jaanuarist alates on trükitud peaaegu 80% olemasolevatest USA dollaritest.

Mõistmaks Föderaalreservi rahatrüki ulatust tuleb ajas umbkaudu kaks aastat tagasi minna. 2020. aasta alguses oli ringluses 4,0192 triljonit USA dollarit. 2021. aasta 4. jaanuaril oli ringluses 6,7 triljonit USA dollarit. Seejärel hakkas Föderaalreserv täiskäigul tööle ning 2021. aasta oktoobriks oli rahaturgudele tekitatud 20,0831 triljonit USA dollarit.

IMF-i direktor: Me ei mõelnud eriti rahatrükkimise tagajärgedele

Aprilli keskel vahetasid CNBC saatejuhi Sara Eiseniga mõtteid Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde, USA Föderaalreservi esimees Jerome Powell, Barbadose peaminister Mia Mottley, Indoneesia rahandusminister Sri Mulyani Indrawati ja Rahvusvahelise Valuutafondi direktor Kristalina Georgieva, vahendab Vanglaplaneet.ee.

Arutelu “debatt maailmamajanduse üle” ühes osas väitis Georgieva, et mõnedel maailma tähtsamate finantsasutuste poliitikatel on “soovimatud tagajärjed”. Ühe näitena, mis soovimatuid tagajärgi tekitas, tõi IMFi direktor välja tohutu rahatrüki, millega püüti COVID-19 pandeemia ajal majandust stimuleerida.

“Sellel ajal me mõistsime, et see võib viia olukorrani, kus ringluses on liiga palju raha ja liiga vähe kaupu, kuid me ei mõelnud eriti sellise tegevuse tagajärgedele,“ ütles Georgieva. IMFi juht võrdles oma kolleege kaheksa-aastastega, kes jälitavad jalgpalli ja ei keskendu kogu ülejäänud väljakul toimuvale.

IMF Director sums it up:

– We printed too much money and didn’t think of unintended consequences

– We are acting like 8 year olds playing soccer chasing the ball pic.twitter.com/36eWvBVmx2

— Plan Marcus ⚡️☣️ (@plan_marcus) April 21, 2022

Maailma rahandus kui heroiinisõltuvus

Ettevõtja Alar Tamming ütles juba 2021. aasta alguses pärast esimesi nn koroona-rahatrükke, et selle tulemuseks ei ole mitte kriisist väljumine, vaid ebavõrdsuse kasv. “Kriis tähendab seda, et süsteemis on vead ja kriisi eesmärk on meid sundida neid vigu parandama. Majanduses on paraku aga nii, et iga järgnev abipakett viib meid sügavamale sohu ja kriis suureneb. Ning mida suuremaks muutub õhupall, seda suurem on ka pauk kui ta lõhkeb. Ehk kui vaadata tähendusi veelgi sügavamalt, siis majandusmulli lõhkemine ei ole probleem vaid hoopis lahendus, see on justkui mädapaise, mis alles seda avades, saab hakata tervenema,” kirjutas Tamming tol korral.

Varasemalt on Tamming öelnud, et maailma rahandus on kui heroiinisõltuvus: “Sõltuvus ei saa kesta igavesti, heroiini tarvitamisel tuleb piir ette kas tarvitaja surma või siis raha otsa lõppemise tõttu. Esimene variant on tarvitajale isegi parem, kuid seda ei saa ühelgi juhul soovitada majandusele. Teise variandi korral hakkab tarvitaja otsima kõikvõimalikke raha hankimise meetodeid, nii lubatuid kui mittelubatuid. Kui minna üle riigi tasandile, siis tasub meenutada prantsuse presidendi de Gaulle’i sõnu, et USA naudib praegu enneolematut privileegi, kuna saab maksta oma välisvõlga sisevaluutas ehk siis trükkida alati nii palju raha, kui ta vajalikuks peab. Teiste sõnadega ei saa ükski maailma riik keelata neil tarvitamast narkootikumi nii palju, kui nad ise tahavad, aga arve saavad nad esitada teistele.”

“Kuna iga süsteem kaitseb end viimase hingetõmbeni, siis ei ole oodata suuri muutusi, vaid tehakse kõik, et praegust olukorda säilitada. Seetõttu on oodata maailma rahanduses narkopeo jätkumist, sellele järgnevat hiiglaslikku pohmelli ja alles siis ehk on taas loota terve mõistuse taastumist,” nentis ta 2014. aastal ilmunud mõtiskluses.

Maailma koguvõlg on 305 triljonit dollarit…

… kas keegi tõesti arvab, et seda on võimalik kunagi tagasi maksta? Kellele? Kuidas? Mille eest? Ja kas sellest olukorrast päästab ainult Suur Lähtestamine ehk Great Reset, millest eile kirjutas ka Eesti Ekspress? Või on ka teisi võimalusi?

Allikad: ERR, Makroskoop, Vanglaplaneet, lingid artikli sees

Toimetas Mariann Joonas