Fotokollaaž: YT ekraanikuva + Penguin Books + Canva.com

Gary Stevenson (39) on populaarne briti youtuber ja endine Citibanki kaupleja, kes teenis miljoneid panustades sellele, et ülemaailmne majanduslik olukord läheb aina hullemaks. Oma YouTube’i kanalis Gary’s Economics selgitab ta majandust kõigile arusaadaval viisil, mille keskseks sõnumiks on: kui rikastele ei rakendata vara-ja pärandimaksu, sureb keskklass kõikjal maailmas välja juba kahe põlvkonna jooksul ning alles jäävad ainult püstirikkad ja puruvaesed – nagu triloogias “Hunger Games”.

Viimase aasta jooksul on Gary olnud külaliseks mitmetes populaarsetes podcastides ja telesaadetes (Diary Of A CEO, Piers Morgan, BBC “Question Time” jne). Tema mullu ilmunud bestseller “Kauplemismäng: Ülestunnistus” (The Trading Game: A Confession) on rabav lugu mehest, kes tõusis räbalatest rikkuseni – tagasihoidliku taustaga inimesest, kes maandus rahanduse niiditõmbajate maailma, mis tegi temast miljonäri.

Gary sõnul jätkub seni, kuni varasid ei maksustata, ühiskonna vältimatu majanduslik allakäik ning ükski poliitiline maailmavaade ei suuda olukorda muuta. Trumpi tariifid ei paranda samuti majandust, vaid muudavad selle veelgi halvemaks, sest sisuliselt tähendavad need hinnatõusu – ehk inflatsiooni.

Gary Stevenson: Olen juba 15 aastat ennustanud majanduslangust ja iga kord on mu prognoosid täide läinud. Olukord halveneb pidevalt. Varandusliku ebavõrdsuse kasv hoiab kesk- ja töölisklassi vaesuses. Kui maksusüsteemi ei muudeta, elavad enamiku inimeste lapsed ja lapselapsed tulevikus süvavaesuses. Kahe põlvkonna pärast võib keskklass sootuks kaduda.

Miks maksustame töölisklassi rohkem kui miljardäre? Me peaksime maksustama rikkust, mitte tööd.

Seda mõtet ei väljenda ainult Stevenson. Heategevusorganisatsioon Millionaires For Humanity (“Miljonärid inimkonna eest“), mille liikmeks on ka Gary koos teiste jõukate inimestega, ütleb täpselt sama.

Ebavõrdsuse kriisi probleem ongi selles, et see toimib suurepäraselt 1% jaoks ja üsna hästi ka 5% jaoks. Aga kui paljud inimesed väljaspool seda 5% jõukaimat osa on üldse selles arutelus esindatud?

Meeleheitlik vaesus on Suurbritannia, USA ja kogu lääneühiskonna tulevik

Viimased 70 aastat pole normaalne nähtus Euroopas ja USAs, kus möödunud sajandil said tavalised inimesed nagu mu isa töötada postkontoris keskmisest väiksema palga eest ja osta maja ning ülal pidada perekonda. See pole enam normaalne nähtus maailmas ja tegelikult see polnud normaalne ka ajaloos. Enamik maailma riike pole sellised. Enamikus riikides on väike ülirikas eliit ja väga suur grupp äärmiselt vaeseid inimesi. Selline on olnud suurem osa kõikide riikide ajaloost.

Ma lugesin Charles Dickensi “Raskeid aegu”, mis on kirjutatud 19. sajandil, kui Suurbritannia oli kogu maailma tööstuslik supervõim. Ja tol ajal arutas valitsus, kas peaksime neid tööstureid ja tööstusettevõtjaid maksustama. Nad vastasid, et kui te meid maksustate, siis me viskame oma tehased merre.

Ainus kord, kui me suutsime tavalistele tööinimestele korralikke elutingimusi pakkuda, oli pärast sõda, mil me massiliselt rikkust ümber jagasime, aga nüüd on keskklass seda rikkust kaotamas.

See oli ainult üks konkreetne kord ajaloos, kui me suutsime tavainimestele edukalt laia elatustaset pakkuda. Ja see oli periood, mil me kaitsesime laias laastus võrdset rikkuse jaotust ja maksustasime rikkaid väga kõrgete määradega.

Täna on see kadunud, sest me ei maksusta rikkaid. Rikkad saavad aina rikkamaks ja tavalised pered kaotavad võimaluse osta maju ja lapsi saada.

Aina suurenev vaimse tervise probleem ei teki eikuskilt. Need inimesed ei jää lihtsalt äkki haigeks. Mu isa töötas postkontoris ja tal oli pere ning ta sai osta endale maja. Tal on pension. Täna ei saa noored seda endale võimaldada tavalise töökohaga. See on ühiskondlik probleem. Me peame tagama, et noortel on majanduslikud võimalused.

Süsteem on paika pandud ebaõiglaselt – kapitalism on läbi kukkunud

Ma tahan, et inimesed saaksid aru, et see pole ajutine majanduslangus. See ei kesta 2-3 aastat. Kui me selle süveneva ebavõrdsuse kriisiga ei tegele, siis läheb olukord aina hullemaks. Ülirikkad saavad aina rikkamaks ning see tõrjub kõik teised välja. Heaoluühiskond lakkab eksisteerimast. Tavalised pered ei saa kodusid osta. See läheb aina hullemaks.

Meil on praegu maksusüsteem, mis maksustab tavalisi tööinimesi 30-50%, samas kui miljardärid nagu Westminsteri hertsog pärivad 10 miljardit naela ja ei maksa midagi. Me peame maksusüsteemi muutma nii, et me maksustaksime tavalisi tööinimesi vähem ning rikkaid ja ülirikkaid rohkem. Kui me seda ei tee, söövad nad meid elusalt ära.

Kui me ei loo süsteeme, mis võimaldavad maksustada väga rikkaid samal ajal, kui nende rikkus agressiivselt kasvab, hävitatakse iga ühiskonnagrupp, sealhulgas keskklass. Kui keskklass ei moodusta vaestega liitu, söövad rikkad nad ära lihtsalt matemaatika ja liitintressi abil.

Valitsus kurnab keskklassi maksudega olematuks

See on teie ja riigi jaoks väga oluline hetk. Miljardäridele kuuluv meedia ei taha, et te mõistaksite, et keskklassi maksustatakse seetõttu, et valitsus on agressiivne, kangekaelne ja rumalalt vastumeelne rikkaid maksustama, samal ajal ajades pankrotti vaeseid ja töölisklassi. Heaoluühiskond lakkab eksisteerimast rikaste maksustamise puudumisel.

Poliitiline eliit on toimuva suhtes pime

Kuidas osta maja maailmas, kus oled vaene ja rikastel on kõik olemas? Vastus on see, et laenad raha rikastelt. Hüpoteegid on olnud viis, kuidas me oleme seda ringi viimased 20 aastat selles riigis ruudustanud. Ebavõrdsus kasvab ja kasvab. Kuidas me siis hoiame tavalisi inimesi kinnisvara omamas, kui ebavõrdsus kasvab? Sest varanduse ebavõrdsuse kasv tähendab, et kaotad oma vara. Vastus on võla suurendamine, et saaksid oma maja alles hoida, ja sa saad lihtsalt üha rohkem ja rohkem rikastele võlgu jääda. Nii jääd sa kinnisvaraomanikuks, aga muutud põlvest põlve aina vaesemaks. Hüpoteegid ja võlad on nagu imelahendus, mis valitsuse jaoks toimib, sest poliitiline eliit on toimuva suhtes pime.

Valitsused on sisuliselt pankrotis

Kõik valitsused võtavad pidevalt uusi laenusid ja tõstavad makse, et neid laenusid kinni taguda. Kui valitsusel pole ressurssi, siis pole mitte mingit vahet, kas võimul on liberaalid (vasakpoolsed), konservatiivid (parempoolsed) või kesikud. Me oleme ressursid ära jaganud, ainus viis need tagasi saada on maksustada rikkad.

Enamus riikidel on võlad suuremad, kui varad ja nende arvates on ainus väljapääs selleks maksustada vaeseid ja keskklassi, kuid lahendus karjub meile näkku – maksustada tuleb rikkad!

Rikaste maksustamisega saadud rahaga tuleb vähendada töölisklassi makse. See võimaldab töölisklassil veidi rohkem investeerida ja ülirikkad on sunnitud varasid vähendama.

Rikaste maksustamine on ainus viis, kuidas makse vähendada keskklassil ja see on ainus viis, mis võimaldaks keskklassil taas oma kodu omada.

Täna saavad rikkad tohutut passiivset sissetulekut, mille nimel nad ei pea mitte midagi tegema. Selle raha paigutavad nad erinevatesse varaklassidesse, sh kinnisvarasse. Keskklassil pole võimalik konkureerida sellega.

Rikaste maksustamine ei tähenda valitsuse suurendamist või valitsuse kulude suurendamist, vaid keskklassi ja vaeste kaitsmist.