Kes on süüdi, kui koer on kuri?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

11. juuli 2013 kell 19:59



Rühmitus Occupy for Animals on kuulutanud 11. juuli rahvusvaheliseks Lennoxi päevaks, et võidelda tõuspetsiifiliste koeri puudutavate seaduste vastu. Lennox oli segavereline pitbull, kes hukati Belfasti ametnike otsusel täpselt aasta tagasi.

 

Paljudes riikides on jõus või väljatöötamisel seadused, mis keelustavad teatud koeratõugude pidamise. Näiteks Suurbritannias on keelatud n-ö võitluskoerte omamine, aretamine, reklaamimine ja müümine. Võitluskoerteks loetakse näiteks bullterjereid, argentina dogisid, brasiilia mastiffe ja jaapani tosasid. Lisaks puhastele tõugudele on keelatud ka nende koerte moodi olevad krantsid.

Väljanägemine sai saatuslikuks ka Lennoxile, kes võeti Belfasti võimude poolt kinni juba 2010. aasta maikuus. Perekond võitles oma koera tagasisaamise nimel kaks aastat, kuid ei saanud isegi õigust oma lemmiklooma enne surmamist külastada.

Lennox polnud kedagi hammustanud või rünnanud, ta võeti pere juurest ära puhtalt linnaametnike hinnangu põhjal. Koer oli läbinud korraliku treeningu, ta oli kiibistatud, kastreeritud ja käis alati väljas rihma otsas.

Paljud eksperdid on seisukohal, et pole olemas kurje koeratõuge vaid süüdi on nende omanikud, kellest osad soovivadki endale tigedat koera ning teised ei arvesta kasvatamisel koera eripäradega, mistõttu loom probleeme hakkab valmistama. Pärast tõuspetsiifiliste seaduste sisseviimist on tehtud ka uuringuid, mis kinnitavad, et sellised seadused ei aita kuidagi vähendada koerterünnakuid, sest tegelikult on iga halvasti kasvatatud koer valmis teatud olukorras ründama ning probleemi juured peituvad omanikes.

Samuti on uuritud seda, kuidas meedia erinevaid koertega seotud intsidente kajastab. Meediakära tekib ainult siis, kui süüdi on mõni n-ö võitluskoer, mis muudab nende mainet pidevalt halvemaks ja paljud peavadki teatud tõuge iseloomult jõhkrateks ja kurjadeks, mis ei ole tõsi. Kurjaks ja probleemseks saab muuta iga tõu. Selge on aga ka see, et teatud tõugu koeri ei tohiks anda inimestele kergekäeliselt kasvatada anda, sest valesti kasvatatud suured ja tugevad koerad on loomulikult ohtlikumad kui õelaks muudetud nähvitsad.

Nii mõnigi riik, mis on karmid tõukeelud sisse seadnud, on neist hiljem loobunud, sest need lihtsalt pole efektiivsed. Mõnedes riikides on selle asemel koeramaks, mis on tuntavalt kõrgem nendele, kes pole oma lemmikuga koolitust läbinud ning eksamit teinud.

Inimeste kalduvus püüelda lihtsate lahenduste poole ning näha vigu kõiges muus kui iseendas, on kaasa toonud tuhandete koerte hukkamise ja väärkohtlemise, mis on oma olemuselt tegelikult ju genotsiid.

 

Vaata ka videot:

 

 

Allikad: Occupy for AnimalsMaaleht, EPL 

Foto: occupyforanimals.org

 

Toimetas Maarja Aljas

 

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt